Sabrina Starke “Yellow Brick Road”
Kuna mul on parajasti “värviliste naislauljate periood”, siis sobib Sabrina Starke sellesse ritta väga hästi. Surinami juurtega Hollandist pärit lauljanna on algava kevade kuulutaja.
Suurte soulidiivade hittide najal muusikaliselt üles kasvanuna on tänapäevane üleprodutseeritud R’n’B staff mulle tihti igav, sest dünaamika ja tugevad emotsioonid on stuudios teerulliga surnuks sõidetud, ei inimhääl ega instrumendid kõla naturaalselt. Sabrina Starke on aga üllatavalt naturaalne, julge ja otsekohene, tema hääl on sügav, jõuline ja sensuaalne, kiired liblikatiivana värisevad vibraatod väljendavad ohutunnet, õhinat ja joovastust.
Siin meenub mulle biitlite “Rubber Soul”. Pärast vanade matriitside puhastamist (überprodutseerimist) oleks nagu udu hajunud ning kõik helid seisid kuulaja ees selgelt ja puhtalt, teineteist segamata. Nii võib iseloomustada ka Starke’i Tegelikult ongi Starke’i debüütplaat juba kordusväljaanne Blue Note’i poolt.
Õnnelik jalad-maast-lahti hõljuv gruuv; kaval, teist plaani omav ja vaoshoitud fanki, bravuurne flirt mikrofoniga; nõudlik ja otsekohene, all that jazz ehk torud, trummid, kontrabass ja kitarrid – see muusika on nagu hoogne ja õnnelik autosõit laial ja tühjal maanteel. 7
