Õpetaja Kisen (9. saj): Elan hurtsikus / pealinnast kagu suunas / südamerahus – / kuigi rahvasuus on see / Eluraskuste mägi.

See raamat on vaimustav. Ei oska muud öelda, kui et minge poodi ja ostke ta endale – kuni on. Pange tähele, et vähemalt Rahva Raamatu poes ei leidunud teda luule seas, müüja tõi ta mulle filosoofiariiulilt. Küllap siin on mingi iva. Sada luuletust raamatus siiski on. Lisaks hariv ja kunstipärane sissejuhatus. Iga luuletuse juures on kommentaar, kus räägitakse selle autorist ning vajaduse ja ka võimaluse korral selgitatakse luuletuse kirjutamise asjaolusid (sageli on need üpris tähtsad). Tegu pole entsüklopeediaga, kommentaarid võivad ka olla nagu luuletused, kuigi mingi hoopis teise stiili esindajad.

Mõneti on see raamat lausa jaapani klassikalise luule lugemise õpik. Kuigi see luule võib olla vahel päris lihtne, aitab tagamaade teadmine mõista neid waka’sid hoopis sügavamalt. Ja ka teisiti, sest nende jaoks on omad reeglid. Aga ega keela ju keegi neid ka oma kogemuse põhjal lahti mõtestada ja mõistatada.

Raamatu nimega on tema kohta peamine tegelikult ära öeldud. See sisaldab sada korda kolmkümmend seitse silpi luulet. Üllitise laka- ja tagakaane tekst on meeldivalt informatiivsed.

Suuremalt jaolt on need luuletused kirjutatud rohkem kui tuhat aastat tagasi. Isand Fujiwara no Kiyosuke (1104–1177): Kui elan vanaks, / kas käesolevat aega / meenutan härdalt – / kunagine viletsus / praegu tundub ju armas.