Eesti Entsüklopeediakirjastus. 22.02.2002

(inglise keeles 18.03.2002).

216 lk. hind ca 375 krooni.


Suurkujud selgitati demokraatlikul moel, rahvahääletusel ja raamat sündis Päevalehe toimetaja Tiit Kändleri ja Entsüklopeedia peatoimetaja Raul Kilgase ühistöös. Idee on kahtlemata hea. Ja valikuga on nii, et siin pole vaielda midagi, see on rahva tahe. Kui kellegi jaoks oluline suurkuju puudub, siis tuleb arvata, et tema kuvand ei ole piisavalt jõuline. Võtame või luuletajad: Under ja Alver on, aga Suitsu ja Visnapuud pole. Kas on asi selles, et Suits oli õpetatud mees, professor ning tema looming ebarahvalik? Raamatus leiduvate Runneli ja Viidingu üldrahvalik mõistetavus ja populaarsus on ilmselt tõepoolest suurem kui Kaplinskil ja Paul-Eerikul. Suurmeeste seas on polüglott Pent Nurmekund, aga puudub keelekorralduse isa Johannes Voldemar Veski; on Heino Eller, aga puudub rahvusvaheliselt tuntum Eduard Tubin. Ja kummalisel kombel on valijatele meeldinud rohkem Johannes Hint kui tema rahvakirjanikust vanem vend Aadu. “Hint taasavastas, et inimesi on võimalik ravida bakterite abil,” kirjutab teadustoimetaja Kändler. Tänapäevaselt vaateveerult on AU-8 “desintegreerimine” küll üks hullemat sorti soolapuhumine, aga näha on, et usk sellesse imerohtu on jätkunud.

Aine esitusviis on ajakirjanduslik: mitu fotot, biograafia, tsitaat või kaks, sissejuhatav tekst ja “põhiessee”. Käsitlusi on laenatud mitmelt poolt, peamiselt vist juubeliartiklitest ja nekroloogidest, ja üsna osavalt kokku kompileeritud. Suurkujude leheküljed on vormistatud sarnaseks, kuid sisu on ebaühtlane, faktivead tekitavad mulje kiirustamisest ja haltuurast. Näiteks Voldemar Vagale omistatakse tema venna Alfred Vaga tsitaat ning märgitakse ekslikult, et V. Vaga “Üldise kunstiajaloo” uustrükk anti välja enne tema surma. Kerese puhul on vale AVRO turniiri toimumisaasta, Kaljuste pole juba ligi aasta Madalmaade kammerkoori peadirigent jne. Kitzbergi käsitlus oli liigesseistlikult segane ja väide, et “Krossi jaoks ei ole kahte tõde olemas”, jälle häbemata ühekülgne. Raamatu makett on elegantne, kuid küljendus lohakas ja kujundaja märkimata.

Kokkuvõttes on tegu siiski soovitamisväärse kultuuriloo algkursusega, mis annab ka välismaalasele huvitava sissevaate eesti ajalukku.

Kalev Kesküla

Harry Liivrand