Sander Shifteri võiduteost mängitakse Tallinnas Kai kunstikeskuses Anne Katrine Senstadi näitusel „Radikaalne valgus“ 10.–14. juunini.

Vesi


Mulle meeldib vesi, vee all võib lühikese aja jooksul kogeda ebaharilikke helisid ja eemalduda endast. Vees on palju informatsiooni ja seda saab loomingus kasutada. Seda meetodit on väga huvitav pruukida maailma eri paigus, suhelda mitte ainult inimeste, vaid ka veega. See teeb siiramaks!

Mulle meeldib ka vees liikuda. Tõenäoliselt on see seotud sõudmisega, spordialaga, millega ma teismeeas tegelesin. Tasakaalu ja lõputu veevälja tunnetamine inspireerivad.

Õnnelikud hetked


Minu jaoks on õnnelikud hetked mälestused lapsepõlvest ning unenäod, mis on seotud soojuse ja valgusega. Need realiseeruvad ka praegu, ainult teisel kujul. See üllatab! Usun, et need hetked valmistavad mind ette tuleviku transformatsioonideks.

Miles Davis, John Cage, Brian Eno


Need kolm muusikut on mulle väga meeltmööda. Nende pilgud, nende energia. 1999. aastal jalutasin sageli mööda Peterburi tööstusrajoone ja kuulasin pidevalt Miles Davise plaati „Kind of Blue“. See oli unustamatu tunne! Postkaart, millel on kujutatud John Cage’i, saadab mind igal mu esinemisel. See on süntesaatori peal ja aitab mul alustada... Brian Eno on minu jaoks lihtsalt pühak.

Loomine


Mulle teeb natuke muret see, et mul ei ole mugav luua muusikat oma Peterburi korteris. Siin jookseb mõte kuidagi tupikusse. Linnast väljas, suvilas tunnen rohkem vabadust, käed liiguvad ise klahvidele ja midagi ka õnnestub. Minu püüdlus on rohkem õhku, rohkem looduslikku.