Seedimisest
Mul käivad asjad nii: vahel lihtsalt tunnen ületamatut pakitsust sabaaluses, siis kraabin ust ja küsin õue. Sageli vongun ja ulun sealjuures kõva, kumeda häälega, et mind kindlasti tähele pandaks. Kui inimesi pole kodus või kui õues on väga külm või tuuline, torman mööda tuba, pöörane helk silmis, leian mõne varjulisema nurga, näiteks voodialuse, kraabin seal natuke aega ja …. Peagi on väge kerge ja lustlik olla. Kappan seejärel mõned korrad üle toa, tulen tagasi oma hunniku juurde ja peidan selle hoolikalt. Kui võimalik, vean sinna midagi peale, näiteks kui õnnestub oma kuhi vannituppa teha, leiab sealt kindlasti mõned sokid või sukkpüksid, mille alla kõik ära peita. Olen teadagi loomult puhas ja korralik nagu kõik minu liigikaaslased.
Vahel, kui olen liiga palju kanakonte söönud, piinab pakitsus sabaaluses mind tulemusteta mitu päeva, aga siis ma ulun läbilõikava häälega, lükkan riiulitelt asju maha ja teen inimeste elu niimoodi põrguks, et nad lõpuks vist korraldavad asja ära (ma ei tea kuidas) – ja ma saan omadega õnnelikult ühele poole.
Inimesed ise on aga hädas, neelavad igasuguseid papaia- ja ananassikapsleid, piimabaktereid ja imevedelikke, et pühadeaegset vorsti, liha, kapsast ja pirukaid kuidagi välja saada. Jätnus siis söömata need pipar- ja pähklikoogid, kummikommid, shokolaadivahud ja sefiiritordid! Mina kraabin magusale kohe peale. Ja liiga soolasele ka.
Minu esiisad ei mäleta, et varem inimestel seedimisega sellised probleemid oleksid nagu praegu – nad sõid kruupe, kaalikaid ja musta aganatega leiba. Keegi ei manustanud pärast jõule mingeid kapsleid ega pille, ei käinud rasvapõletustrennis ega sooleloputuses. Kõik seedimisega seotud hädad on tulnud koos inimese kaugenemisega loodusest – nüüd inimesed, selle asemel, et ringi liikuda ja normaalse tegevusega toitu hankida, istuvad arvuti taga ja söövad igasuguseid kahjulikke, ummistavaid toiduaineid. Ja veel millistes kogustes. Olen kuulnud, et halb seedimine on ka rikaste maade inimeste probleem: kui vaesed kuskil seal lõunamaades surevad nagu kärbsed kõhulahtisuse kätte, siis rikkaid kummitab mao- ja soolevähk, ülesöömise ja liiga puhta toidu tulemus.
