Mul on hea meel, et nüüdseks on eesti keelde tõlgitud raamat, mis sisaldab endas rea aktuaalseid teemasid, millele siiani ei ole Eestis võib-olla piisavalt tähelepanu pööratud. Tegemist on raamatuga, mis puudutab teravalt soolisi norme ja reegleid töösuhetes: alates sellest, milliseid soost tulenevaid stereotüüpe ja eelarvamusi üldse tööelus kohata võib, millist mõju nad tööelule avaldavad ning lõpetades sellega, kuidas sellist suhtumist ümber mõtestada ja muuta. Raamatust selgub, et kui enamik juhtidest järgib töösuhetes üldlevinud soolisi stereotüüpe ja käitumisnorme, siis vähesed teadvustavad endale, miks nad nii mõtlevad ja käituvad, milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob ning millised võiksid olla konstruktiivsed alternatiivid. Autori sõnum on selge ja ühtselt mõistetav – visake peast kõik need iganenud normid ja väärtused, eelarvamused ja stereotüübid ning olge avatud muutustele, mis see endaga kaasa toob!

Raamatu üks väärtusi on suur hulk temaatilisi väljavõtteid intervjuudest, mille autor on kogunud maailma 500 edukaima ettevõtte tegevjuhte küsitledes. Sealt koorub välja pilt, mille järgi sooline dimensioon tööelus omab suhteliselt dominantset, kuid paljudele veel teadvustamata rolli. Raamat kubiseb erinevatest elulistest näidetest ja juhtumitest, mille eesmärgiks on teadvustada lugejale need sooga seotud normid ja suhtumised, kutsuda teda neid iseendas peegeldama ning selle kaudu viia lugeja oma harjumuspärasest arusaamast välja. Minu jaoks selle raamatu põhiväärtus seisnebki selles, et kirjeldades erinevate juhtide nägemusi soorollidest ja vastavatest sotsiaalsetest normidest, esitab autor lugejale väljakutse vaadata meie igapäevast tööelu ja seal valitsevaid sugudevahelisi töösuhteid uue kriitilise pilguga. Autori eesmärk on tuua välja need iganenud müüdid ja klišeed, teadvustada need kulunud arusaamad ja kutsuda meid üles looma uut tüüpi töösuhteid; suhteid, mis oleksid vabad soolistest piirangutest.

Võtmesõnaks selles raamatus on muutus, või nagu autor pidevalt seda nimetab – revolutsioon. Revolutsioon nii suhtumistes kui ka suhetes. Loogika selle taga on lihtne. Need soolised normid, reeglid ja suhtumised, millega me iga päev tööalaselt kokku puutume, mis meile üdini tuttavad ja omad on, kipuvad tunduma nii harjumuspärased ja iseenesestmõistetavad, et me neile enam üldse tähelepanu ei pööra ja neid automaatselt lihtsalt järgime. Selle raamatu idee aga on juhatada lugeja uuesti sellesse maailma, demonstreerida talle uuesti kõiki neid soost tulenevaid stereotüüpe ja eelarvamusi, jutustada elust võetud lugusid naiste ja meeste vahelistest tööalastest suhetest, kus lugeja mõne loo tegelasega samastuks – kõike seda selleks, et (1) lugeja teadvustaks endale, et ka tema käitub ja mõtleb sarnaselt ning (2) et tal tekkiks teatav impulss muutuseks. Teisisõnu, loogika seisneb selles, et viia lugeja võimalikult lähedale oma stereotüüpidele ja eelarvamustele, lasta tal enda jaoks uuesti avastada see suhtumiste ja arusaamade maailm ning läbi selle süstida lugejasse teatud hulk kriitikameelt, mis lõpuks mõjutaks teda neist lahti ütlema.

Ma arvan, et kui see raamat suudab esitada lugejale väljakutse näha teatud põhimõttelisi asju teistmoodi, kui ta suudab panna lugeja ümber hindama sotsiaalseid norme, väärtusi ja reeglistikke, siis ta on kindlasti oma eesmärgi täitnud.