Serj Tankian “Elect The Dead Symphony”
Ajaloo seisukohalt on “Elect The Dead” – nagu muudki sümfooniaorkestri ja rock-paatose kohtumisõhtud – üdini mõttetu ettevõtmine. Aga mõttetu pole veel kõige hullem, sest ajalugu ei tea, kui valuline kuulamine on see nüüd ja praegu, kõik 55 agoonilist minutit. Ka teie ei tea veel ja kui hästi läheb, siis ei saagi teada. Aucklandi filharmoonikute orkester on siin kõige väiksem probleem, kuigi esiteks pole arranžeeringud neile uudisnuppugi väärt ja teiseks jätab kõigi 70 orkestrandi üleslugemine plaadi vahelehel ikka inimtööjõu väga suurejoonelise raiskamise mulje. Aga jah, põhiõnnetus on Tankiani vokaalsetes maneerides. Neil on mingi koht System Of A Downi kalkuleeritult kiiva kiskuvates raamistikes – ehkki see nende Zappa pluss nu-metal pole päris minu meelelahutusvalem. Siin on see aga puhas ooperlik paroodia sealpool taluvuse piire. See pole isegi päriselt vulgaarne, kuigi kui olete märganud kompositsiooni nimega “Beethoven’s Cunt”, võiksite selles suunas unistada.
