Laura Marling “I Speak Because I Can”

Laura Marling
“I Speak Because I Can”
(Virgin)

Kes? Folgitüdruk Inglismaalt, kes jõudis 2007 ilmunud debüüdiga Mercury auhinna nominatsioonini. Laura on olnud äärmiselt aktiivne kodumaa indipoiste seltskonnas. Ta on laulnud grupis Noah and the Whale, kelle kitarristiga ta käis. Ta on laulnud Mystery Jetsi ja The Rakesi plaatidel. Ja ta on käinud veel indifolk-trupi Mumford and Sons liidri Marcus Mumfordiga. Sekeldused on jõudnud nii kaugele, et kusagil olevat Marling vihjanud, et ta on gay. Jei!

Kuidas on? Kui folk oleks ­postkaart, siis kumb tunduks sulle südamlikum – suveniiripoest ostetud või ise joonistatud ja kleebitud? Kumb tunduks põnevam, seiklusrikkam ja sügavam – kas suveniiripoe oma või selline, mis on veidi kulunud, pleekinud, isegi veidi katki ja räbal? Nii on. Laura Marlingu saadetud on aga läiketrükist lõhnav kaart.

Parim(ad)? “Made By Maid”, mille maneerid näivad ausad, mitte kätte õpitud folklauljatari rolli mängimine.

Hinne: 5


Ellie Goulding
“Lights”
(Polydor)

Kes? Number üks lootuskiir briti popspetsialistide “Tulevikutähed 2010” osakonnast. Tillukesest Herefordi linnast pärit ­Ellie salvestas esikplaadi koos produtsent ­Starsmithiga, kelle tarvis LP on samuti esimene suurem töö. Tulevikus kohtub tahes-tahtmata ka tema šlikkide saundidega niisiis ja vist palju.

Kuidas on? Et Ellie kirjutab laulukesi nagu folklaule ja Starsmith seab neid tänapäeva elektridisko peale, on tulemus kenasti voolav ja eepiline. Talutav, mitte ründav pop. Kui neid Iiris Vesikuid, Kate ­Nashe ja Lily Alleneid vaid ees poleks.

Parim(ad)? On paraku siiski FrankMusiku produtseeritud “Wish I Stayed”, kus jõuame kõige lähemale sellele, milline võiks aastal 2010 kõlada ammu-unustatud briti popi pärlikee ansambel Five Star.

Hinne: 7


Marina & The ­Diamonds
“The Family Jewels”
(679)

Kes? Teine lootusekiirtest briti muusika­pressi “Tulevikutähed 2010” erinumbritest. Isa poolt kreeklane, ema poolt ­waleslane, aga laule kirjutab ise. Debüüt.

Kuidas on? Moodsa ja pealepressiva nais-raadiopopi produktsiooni sees läheb palju kaduma sellest, kui andekas ja eriline laulukirjutaja on Marina Diamandis. Ühtlasi on tal komme ühe salmirea jooksul kurgust läbi lasta kõik inimkonnale teadaolevad noodid. Paiguti on see kihvt, sageli aga ülemäärane sulgedega lehvitamine ja halastamatu teatraalitsemine.

Parim(ad)? Pat Benatari dramaatikaga ABBAkas “Shampain”.

Hinne: 7