Siin on ikka eriti cool värk
Calibre ja Marcus Intalex. Inglane ja iirlane. 15. novembril esitlesid nad oma uut kogumikku "Soul:ution" viietunnise DJ-setiga Tartu ööklubis Tallinn.
Kuna vestlus toimus varahommikusel tunnil, seikles Calibre (edaspidi “C”) juba teistes sfäärides ja seetõttu on tema vastused lühikesed, ent samas segased. Ja progresseeruvalt hullumeelsed. Delfi oraaklit tõlkis inglise keelest inglise keelde Marcus Intalex (edaspidi “MI”).
Praegu on aasta 2003 ja me teeme siin ühele Eesti suuremale ajalehe intervjuud kahe drum'n' bass artistiga. Kuidas teie suhtute sellise muusika tagasitulemisse viimase paari aasta jooksul?
MI: Arvad, et see on tagasi tulnud? Meie jaoks pole seal erilist vahet, sest me oleme oma asja kogu aeg ajanud ja tahaks ainult seda loota, et iga esinemine oleks nii raju kui tänane.
Teile siis meeldis?
MI: Jaa, see oli täiesti super.
C: Me lihtsalt tahame esindada oma musa.
MI: See on hämmastav, et tuleme Eestisse, millest me midagi ei tea ja klubi on paksult rahvast täis, kes kõik on meid vaatama tulnud. Tuled stuudiost ja satud sellisesse klubisse, mis on ilmselt parem kui ükskõik milline briti klubi.
Olid teil ka mingid ootused?
MI: Ma olen nii palju iga pool käinud, et mul pole enam mingeid ootusi ega lootusi, aga me vaatasime juba soundchecki ajal, et see on siin ikka eriti cool värk.
C: On ka selliseid kordi, et inimesed lähevad kaotsi, raha läheb kaotsi ja nii edasi.
MI: Kõige parem on ikka siis kui sa ei võta asja tööna, vaid oled nagu ise ka peol. Ja kui midagi sellist koged, siis viid selle tunde endaga stuudiosse kaasa ja see on pärast ka lugudes tuntav.
Millist formaati te eelistate? Mängitakse praegu ju juba segamini CD'sid, vinüüle ja erinevaid helifaile. On see üldse oluline?
MI: On ikka oluline, sest ma olen ikka vinüülisõber, aga ajad muutuvad pidevalt. D’n’b on ju alati olnud uue tehnoloogia esindajaks ja uued digitaalsed formaadid muudavad elu lihtsamaks. Täna kasutasin näiteks final scratchi (vinüülimängija imitatsioon, mis on arvutiga ühendatud ning lubab digitaalseid faile käsitleda reaalajas samamoodi nagu vinüülplaate – aut.) ja mängisin üldse kõige pealt segamini.
Eestis on alati teemaks olnud tantsumuusika ja narkootikumide seos.
MI: Algselt ju kogu reivikultuur narkootikumidel põhineski. Sealt on see alguse saanud nii, et osalt pole sinna ka praegu midagi parata. Igaüks teeb seda, mida ta targemaks peab - mul pole selle poolt midagi ega vastu samuti mitte.
Äkki nimetad mõnesid DJ'sid ja produtsente, kellel sinu arust tasuks silma peal hoida või keda sa ise hindad?
MI: D’n’b? Marky, XRS, Fabio, High Contrast, DJ Lee, Doc Scott. Ma kuulan üldse igasuguseid asju ja praegu on minu jaoks kõige huvitavam broken beat - nimed nagu Seiji, Dego 4Hero'st, Mark Mac (samuti 4 Hero), Bugz in the Attic, Afronaut. See on hetkel minu lemmikmuusika.
Kust sa nagu muusikaliselt pärit oled? (mitmuses pöördumine on asendunud sujuvalt ainsusega. Kõrvalt on kosta iirikeelset monoloogi ja kontrollimatut naeru) Mis teed pidi oled drum'n'bassi juurde jõudnud?
MI: Alguse house, igasugune reivivärk, enne seda New Order, Happy Mondays. Ma olen Manchesterist pärit ja elasin Madchesteri elu. Paremat muusikalist haridust kui Hacienda klubi ajad ja reivikultuuri algus pole võimalik saada. See oli ikka maailma popmuusika ajaloos sel hetkel kõige olulisem koht, kus olla.
Kogumikul “Outpatients” oli sul ka üks mitte-dnb lugu. Kas produtseerid ka teisi stiile?
MI: Jah, selle ühe loo olengi teinud kunagi ja sellest räägitakse siiamaani. Kuna mulle praegu just see house-värk ja broken beat nii hästi istub, siis tahakski uuesti kätt proovida ja mingit teist stiili lugusid ka teha. Igatahes on plaanis.
Albumit pole mõelnud välja lasta?
MI: Mitte enne kui mul on mingi kindel idee. Sellist asja ei tehta raha pärast – sellest ei piisa, et sul on käputäis singleid ja sa oled populaarne. Album peab sind kui artisti täielikult ja terviklikult esindama, muidu pole asjal mõtet.
Mis sulle enda lugudest kõige rohkem meeldib?
MI: Ilmselt "Dreamworld", mitmetel isiklikel põhjustel.
C: (arutab tükk aega, et see on kõige lollim küsimus, mida ta on kuulnud. Siis mõistab, et valida tuleb mitte kõigi vaid oma lugude hulgast)
Ilmselt Jaheim (Calibre miks Jaheimi loost "Put That Woman First).
Kes on ST Files? (Intalexi stuudiokaaslane, kelle nimi on plaatidel, aga kellest keegi midagi kuulnud pole)
MI: Ta on väga hea produtsent, täiesti oma käekirjaga ja superandekas. Ma ei hakkagi seda varjama, et minu meelest pole drum'n'bass hetkel väga huvitav. Umbes 6-7 inimest, kes on tõeliselt head.
Kuhu drum'n'bass sinu arvates edasi areneb?
MI: Pole aimugi. Tegelikult peaks inimesed lõpuks üles ärkama ja lõpetama selle raha pärast plaatide tegemise ära. Paljud suured staarid, nimesid nimetamata, teevad järjest vanade heade kvaliteeditunnustega plaate, mis ajavad neile kokku vana hea hunniku raha.
C: Nimeta nimesid!
MI: Nad on endiselt "parimad", aga progress on nullilähedane. See selle stiili lõpuks põhja laseb.
D’n’b idee on alati olnud progressiivsuses ja nüüd on sellega keerulised lood. Sa küsid ilmselt vale inimese käest, aga mina olen väga pettunud.
Oled sa kunagi mõelnud mõnest rokiloost remiksi teha?
MI: Miks mitte. Kui materjal intrigeerib, siis võtan selle asja hea meelega ette, aga jamast loost midagi head teha üritada, mida teevad enamus remiksijaid, on minu meelest täielik mõttetus.
Kas sa jälgid jalgpalli ka?
MI: Jaa. Kuna elan Manchesteris, Old Traffordi kõrval, siis olen loomulikult Manchester Unitedi fänn.
Calibre elavneb:Burnley, sa oled tegelikult Burnley fänn!
MI: Ära aja. Manchester United.
C: Burnley!
MI: Sa ei tea kus see ongi.
Mis su enda lemmikklubi on?
C: Turfmore! Eriti meeldivad mulle sealsed lihapirukad.
Calibre laskub viieminutisse sõnavõttu, mille iva jääb täiesti tabamatuks. Kõigile.
Kuidas teie uus Soul:ution-kogumik kokku pandi. Kas inimesed saadavad teile ise lugusid?
MI: Jah, ma valin mulle saadetud materjalist välja need lood, mis mulle ikka tõeliselt meeldivad ja kui aeg on õige, siis lasen need ka välja. Eelistan kvaliteeti ja miljonit lugu välja ei lase.
C: Ära lase miljonit lugu välja!
Pärast drum'n'bassi tekkimist 90ndate aastate alguses rauges entusiasm osade arvates 90ndate teises pooles, pärast esmaste võimaluste läbimängimist. Muusikaväljaanded kuulutasid sellele surma sama vankumatu veendumusega kui hip-hopile viisteist aastat varem. D’n’b tundus enam mitte keskenduvat eesmärgile, muusikale, vaid prioretiseeris selle tegemise vahendeid, tehnilisi lahendusi ja uusi programme. Samuti tekkis klaustrofoobiline olukord, kus plaate vahetasid võtmefiguurid omavahel ja need, kes väljavalitud promoseltskonna hulka ei kuulunud, said neid poest osta alles pool aastat hiljem. Kui üldse kunagi.
Calibret ja Marcus Intalexi hinnataksegi ennekõike ilmselt tänu sellele, et nad tõid musikaalsuse tagasi stiili, mis kadus vahepeal eksperimentaalsete eriefektide mikrokosmosesse. Olles ise pärit teistsugusest muusikalisest taustast, ilmusid nende lugudes välja elemendid teistest stiilidest - house-muusikast, reggae'st, reivikultuurist. Selle tulemusena on drum'n'bass üheks intrigeerivamaks ja huvitavamaks muusikastiiliks seisuga 2003.
Mõned olulised plaadid ja lood:
Mist:I:Cal - Mistical Dub EP
M.I.S.T. - Jam Hot / Outaspace
Various - Soulution CD
Jaheim - Put That Woman First (Calibre Remix)
Marcus Intalex & ST Files - Love & Happiness / Dreamworld
Badmarsh & Shri - Signs (Calibre Remix)
M.I.S.T. vs High Contrast - 3AM
