Armas neiu. Teil tulevad luuletused paremini välja. Ärge kirjutage proosat. Ma saan aru, kui suur on ahvatlus kirjutada üks minev ja raha sisse toov kriminaalromaan. (Eestis kirjutamisega niikuinii rikkaks ei saa!)

Aga selleks on vaja head ideed, head jutustamisoskust, nupukust ja kavalust punuda saladus ja see siis üllatavalt paljastada.

Seda kõike teie raamatus pole. Seal on kramplikud tegelased, kes ei räägi omavahel loomulikult (mingi kange kirjakeelne joga) ja ei käitu loogiliselt, keeruline ja igavavõitu sündmustik ning tagatipuks piinlik lõpplahendus.

Jääge luuletuste juurde. Ühtegi kirjanikku muidugi lõplikult maha matta ei või, pahameel on ikka konkreetne ja hetkeline.