Arhitektuuri- ja Disainigaleriis on mai lõpuni avatud rändav ülevaatenäitus ungari tootedisaini suurtest saavutustest ajaliselt laial skaalal, hõlmates näiteid veidi enam kui saja aasta jooksul loodust. Näituse koostajaks on Gyula Ernyey, ungari disainiajaloolane, kes selle teemaga tegelenud aastakümneid. Nii 1993. aastal ilmunud raamatu "Made in Hungary. The Best of 150 Years in Industrial Design" kui selle näitusega on tal õnnestunud panna vähetuntud, aga väga mitmekülgne rahvuslik disain rahvusvaheliselt arusaadavasse keelde, joonistades välja selle peamised suundumused ja jõujooned. Peamiselt planšettidel kujutatud disaininähtusi, mille seas ka graafilise disaini näiteid, on saatmas kommentaarid ja väike valik esemeid. Alljärgnevalt mõnedest highlight’idest.

Näitusele valitud materjali esitletakse tinglikult neljas osas, rõhutamaks esiletõusvaid, ungari tööstuskultuuri arengu seisukohalt määrava tähtsusega etappe. Lühiülevaatele kohaselt on Ernyey püüdnud välja tuua olulisema, ja nagu näha, on ungarlastel olnud võimalus tegutseda väga avaral maastikul sõidukitest ja masinatest sidevahendite ja portselanini.

Märkimisväärselt tugev alus pandi ungari majandusele ja tööstusele muidugi Austria-Ungari kaksikmonarhia loomisega 1867. aastal. Üksteise järel loodi neid valdkondi toetavaid organisatsioone ühingutest muuseumideni ning koostati vastavaid programme, oluliseks kujunes ka 1896. a Budapestis toimunud maailmanäitus. 19. sajandi lõppu iseloomustavad mitmed masinaehitusega seotud saavutused: Budapest oli esimene allmaaraudteega mandri-Euroopa linn ja läbi aegade on Ungaris ehitatud ronge ja mootorsõidukeid. Samas pärineb siit ka Josef Zwacki viinavabrikus toodetud, juba mainitud kuulsa Unikumi likööri pudeli kerajas kehand. Sajandi keskel asutati Zsolnay ja Herendi portselanimanufaktuurid, milles toodetu levik on võrreldav ilmselt Arabia tehase omaga soomlaste seas.

Ungari mööblitööstuse lipulaevaks oli maailmasõdade vahelisel perioodil Lingeli mööblitööstus, mis sarnaselt meie Lutheri vabrikuga tegeles alguses spetsiifilise ameerika tüüpi kontorimööbli tootmisega, kuid pöördus kolmekümnendateks lõputuid variatsioone pakkuva kodudesse mõeldud tüpiseeritud moodulmööbli loomise juurde, sobitudes nii tollasesse tööstustoodangu kaasajastamise suundumusse.

Pärast sõda alanud keerulisse perioodi mahtus hulgaliselt rongide, mootorrataste, traktorite variante, ent 1950. aastal alustati ka kuulsate Ikarus-busside edukat tootmist. Esialgu voolujooneliste sõidukite kõrval on nii siinmail kui üldse laiemalt tuntuimad 200 seeria mudelid, mis pärinevad kuuekümnendate lõpust. 80% Ikarus-busse toodeti ekspordiks, teenides suuresti Lähis-Ida ja Lõuna-Ameerika turgusid.

Täiesti uue tähise ungari disainimaastikule asetas 1977. aastal leiutaja-disainer Ernö Rubik, kelle välja töötatud kuubik kujunes 20. sajandi hitt-tooteks, mis sai seletava vaste isegi Oxfordi sõnaraamatus, ja ungarlaste endi jaoks on see kolmemõõtmeline konstruktsioon defineeritud kui tilluke universumi mudel. Eestipoolne ilmekas lisandus näituse Rubiku kuubiku teemale on 1990. aastate alguse sõnaraamatu kujundus, kus kuubiku ruudustikesse on paigutatud soome ja eesti lippude kujutised.

Sotsialismijärgses Ungari tööstuses ja disainis kogeti Eestiga sarnaseid muutusi. Mitmetest suurtest tööstusbaasidest jätkasid vähesed (näiteks Herend ja Ikarus), juurde tuli hulk uusi, muu hulgas rahvusvahelisi korporatsioone. Üksikuid edujuhtumeid on pärit siitki, kuid üldiselt näib ungari disain olevat oma uue näo otsinguil.

Näitus "Made in Hungary"
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, lahti kuni 31. maini.