Esimene laureaat oli Holger Kaints lühiromaaniga „Lennukivaatleja“, kes on sel põhjusel ka tänavu žürii liige. Siugja Sulepea laureaat 2010 on Indrek Koff oma „hüsteerilise traktaadiga“ (autori enda määratlus) „Eestluse elujõust“.

Harva juhtub, kui keeleliselt täpselt, aga poeetiliselt, on tabatud midagi Eesti elule omast. Michel Houellebecqi „Elementaarosakeste“ tõlkijana tuntud Koff kujutab Eestit sellisena, nagu see on: kohati häiriva, kohati lihtsalt maavillasena. Tema teos kujutab endast justkui tänavalt kuuldud lausete jada, mis muutub selliselt üldistuseks ühiskonnale ja selle hingeseisundile.

Lisaks Koffile otsustas žürii märkida ära veel kuus kirjandusteost, mis on Aino Perviku „Matlena teekond“, Aare Pilve „Ramadaan“, Igor Kotjuhi „Usaldusliin“, Ene Mihkelsoni „Torn“, Lauri Pilteri „Teekond Rahemäkke“ ja Jaak Jõerüüdi „Armastuse laiad, kõrged hooned“. Siugja Sulepea auhinnaks on graveeritud sulepea ning õhtusöök žüriiliikmetega viimaste kulul.