„Kui ma oleks Tartusse jäänud, oleksin ennast surnuks joonud,“ ütleb skulptorArt ­Allmägi sigaretti süüdates. „Tallinna eluga ei sobi joomine kokku.“ Istume Vabaduse väljaku ääres tänavakohvikus ja joome mulliga vett. Päike kütab. Meenub, kuidas ka Arti ametikaaslane ja hea sõber Jass Kaselaan mulle paari aasta eest ütles, et astus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli selleks, et kivi raiuda ja viina juua.

Igatahes ei tulnud kiviraiduri peres sündinud Art meie kohtumisele mitte kõrtsist, vaid töölt Eesti Kunstiakadeemia Raja tänava installatsiooni- ja skulptuuriosakonnast, kus ta on nüüdseks kaks kuud pidanud töökodade juhataja ametit. „Sisuliselt tähendab see seda, et kõik, mis puudutab materjale, nende kasutamist, tööriistu ja muid teadmisi, mis sinna juurde käivad – kõiges selles pean tudengeid toetama.“

« Avalehele 0 Kommentaari