Sofi Oksanenist (42) sai pärast Stalini-aegse Eesti teemalise romaaniga „Puhastus“ Soome kõige tähtsam kirjanik, kelle uusi teoseid arvustasid maailma tähtsaimad väljaanded. Londoni Times kirjutas, et temast on saanud „kirjanduslik nähtus“. Briti ajakiri The Economist kirjutas, et „Sofi Oksanenist on kiiresti saanud kommunismijärgse maailma üks tähtsamatest häältest“. Tema raamatuid on müüdud miljoneid ning teda on tõlgitud viiekümnesse keelde.

Uues romaanis „Koertepark“ („Koirapuisto“, Like 2019) jätkab ta teekonda postkommunistliku maailma mülgastes. Iseenesest on Ida-Euroopa teema päevakorral hoidmine õilis tegu. Maailmas on praegu liigagi palju jama selleks, et keegi viitsiks heast peast ise Ida-Euroopa kannatusi täis ajaloos tuhnida. Samas on reaalse Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa kogemusega inimeste pilk Oksaneni raamatutele hoopis teistsugune kui lääne inimestel. See on ühelt poolt kahtlustav (kas ajalugu on ikka „õigesti“ kirja pandud) ja teisalt unustada püüdev (lõpetage juba kord see mineviku nina alla hõõrumine).

Avalehele
3 Kommentaari