Solange Knowles “Solange and the Hadley St. Dreams”

Hea maitse ­disainijatest vaba soul.

Solange Knowles

“Solange and the Hadley St. Dreams”

(Geffen)

­

Solange Knowlesil on õnnestunud jätta avalikkusele oma õest Beyonce’ist risti vastupidine mulje.

Kui Beyonce on diiva, superstaar, holograafiline kujutis Hollywoodi hõbedasel ekraanil, siis Solange on natuke kummaline naabritüdruk Hadley tänavast, kes kuulab küll palju sedasama souli, mida aastaid tagasi kollektiivse viirukimürgituse saanud nu-soul-seltskond, aga erinevalt nu-soulist on tema puusas rohkem nõksu, hääles bravuuri, tekstis huumorit ja üldse kuidagi kohatult värviline on kõik see Solange’i maailm. Nagu poleks musta muusika kurikuulsad hea maitse disainidoktorid suutnud ära rikkuda ei tema imagot ega muusikat. Jah, muidugi on siin plaadil ka lugu “Ode to Marvin”, aga klišeed tasandavad Boards of Canada sämplile üles ehitatud “This Bird” või siis 8minutine “Cosmic Journey” koos Bilaliga, mille üleüldine veidrus muundub poole pealt eurotrance’iks. Jack Splash on produtsendina lisanud Plantlife’i läinud aegade jazzgruuvi tunnetust, ja üldiselt peab ütlema, et kosutavalt palju asju on valesti selle naabritüdruku peas.

8