Nobeli-kandidaat Jaan Krossi kõrval on ülelahenaabritele oktoobrist saati kättesaadav ka Kaur Kender oma debüütromaaniga "Iseseisvuspäev". Kirjanduskontsern Werner Söderström OY (WSOY) paiskas esialgu lettidele 2000 kõvakaanelist "Itsenäisyyspäivä".

"Iseseisvuspäev" on Kaur Kenderi esimene võõrkeelde tõlgitud teos. Kirjaniku mehise ja hoogsa debüütromaani soome keelde panemisega maadles humanitaarteaduste kandidaat Hannu Oittinen (1959), keda juba aastaid eestimaistel hõimuüritustel ja viljandifolkidel kohata võib. Estofiil Oittinen elab praegu Helsingis ning teenib leiba vabakutselise tõlkija ja reisiraamatute kirjutajana.

***

Kust tuli mõte Kenderit tõlkida?

 See oli WSOY kirjastuse poolt tellitud töö. Tõlkimise käigus sain aru saama, et "Iseseisvuspäev" on siiski palju oskuslikumalt kirjutatud kui esmapilgul olin arvanud.

Mulle meeldib tema hea keeleliste nüansside taju, oskus vahetada stiile, iroonia, "Iseseisvuspäeva" puhul tekstist voolav ürgne jõud. Terve Kenderi looming sama rikkaid efekte ei paku, aga "Yuppiejumal" ja novellid meeldivad mulle samuti.

Tõlkimine võttis oma paar-kolm kuud. Jätk oleneb kirjastusest WSOY. Ise oleksin huvitatud tõlkima ka "Iseseisvuspäeva" jätku. P>

Mis oli Kenderi tõlkimisel kõige keerulisem?

Leida selline soome kõnekeele tase, mis kõlbaks trükituna lugemiseks, aga toimiks samamoodi nagu elus. Sellepärast kasutasin "Iseseisvuspäeva" soomekeelses versioonis  tavalise kõnekeele kõrval Helsingi slängi väljendeid ja sõdurite argooni. Tulemuseks on tekst, mis paistab lugejaid rahuldavat ja hämmastavat, nii palju kui ma kuulnud olen.

Kuidas sobib "Iseseisvuspäev" Soome kirjandusruumi? Kui värske värk see soomlaste jaoks on?

Soome kirjandusruum on küllaltki tihe selles mõttes, et igasuguseid stiilinõksud on juba ära proovitud; raske on midagi päris uut pakkuda. Värskendavana aga mõjub "Iseseisvuspäeva" jõulisus ja keel. Ja loomulikult huvitab soomlasi, kuidas kirjeldatakse neid endid – eriti veel, kui samas teoses sõimatakse läbi rootslased, "meie kallid vaenlased", nagu Soomes armsal kombel öeldakse.

Kui palju üldse teatakse Soomes eesti kirjandusest?

Võõrkeelsetest tõlgetest ilmub eesti kirjandust kõige rohkem just soome keeles. Eesti nüüdiskirjandusest tuntakse Soomes kõige paremini Jaan Krossi loomingut. Pikema aja jooksul on endale tuntust kogunud Jaan Kaplinski, Maimu Berg, Mats Traat, Mati Unt, Tõnu Õnnepalu, Juhan Paju… Sel aastal on Soomes ilmunud kaks Krossi raamatut, kaks Ervin Õunapuu raamatut ning Kender. Midagi ikka teatakse.

Kuhu asetub Kaur Kender maailmakirjanduses? Seostate te tema jõulist stiili pigem Lääne popkultuuri või ugriluse ja etnofuturismiga?

Parema meelega hoiduksin toomast võrdlusi ? la Kaur Kender on Eesti Jack Kerouac või Charles Bukowski. Ta on ikkagi Kaur Kender. Pealegi ilmneb kirjanduse jõud ka mujal peale popkultuuri või etnofuturismi. Venemaal asuvate soome-ugrilaste taigade surmale meelestunud kirjandusele võiks Kenderit siiski eeskujuks pakkuda. Ja tegelikult võiks Kenderit vabalt etnofuturistide hulka lugeda. Muidugi, kui Kender ise sellega nõus on…

Kõrvaltvaataja pilguga vaadates, kuhu suundub eesti kirjandus?

Eesti noorimas proosas paistab olevat sümpaatset kalduvust dekonstruktsionistiliku avangardismi poole, kus sisu ja vorm ei ole selgelt lahus, vaid moodustavad põneva segadiku. Katsetatakse uute anridega. Ning juba olidki oodatud "Iseseisvuspäeva" taolised plahvatused, mis seavad kahtluse alla Eesti ühiskondlikud valikud.

Kas soome-ugri kirjandus võiks moodustada maailmas ühtse kaubamärgi?

Vist ainult sel juhul, et teosed kuuluvad samasse kultuuriruumi. Seetõttu on läänemeresoomlaste ühine kirjanduslik kaubamärk mõeldav, kauge Venemaa soome-ugrilased aga elavad nii teises põrgus, et neile pole isegi suurt mõtet rinda riputada meie kultuuri silti. Vaevalt et nad Euroopas elavad. Ka ungarlastel on hoopis oma taust ja tõekspidamised võrreldes läänemeresoomlastega.

Millal tuleb Nobeli kirjanduspreemia Eestisse? Kas üldse?

Never say never.

***

Kaur Kender, mis tunne on olla võõrkeelde tõlgitud kirjanik?

Ma ei tunne end ei kirjaniku ega tõlgitud kirjanikuna. Üks asi, mille nimi on eesti keeles "Iseseisvuspäev", on nüüd tõlgitud soome keelde. Ja selle asjaga seostatakse ka minu nime.


Olla avaldatud välismaal - milleks see hea on?

Pea igal loomingulisel alal Eestis on nii, et teed ja teed. Kui jõudu ja annet on, siis lähed siin varsti vanade lollidega tülli. Edasi on kaks võimalust: 1. Viitsid võtta midagi nii kõva ette ja saad tunnustuse mujalt. 2. Lööd käega ja tegeled millegi muuga. Kus koerad ei haugu.


Ja kui saad mujal kõva tunnustuse, siis hakatakse ka siin tänavaid ümber nimetama. Sõitsin just eile selle pilguga ringi vaadates mööda linna. Ma valin Rävala puiestee.

Mida on teil maailmale ja maailmakirjandusele anda?

Ma isegi ei tea, mis asi see maailmakirjandus selline on. Vist midagi suurt ja igavikulist. Sellest ma ei tea midagi. Aga praeguses hetkes ja siin konkureerin ma ikka nende Hollywoodi filmidega, mida siin kinos ja videolt näha võib.


Millise sõnumi annab "Iseseisvuspäev" soome lugejale?

Millise sõnumi ta üldse annab? Mina ei tea.


Kuidas "Iseseisvuspäeval" Soomes läheb? Edasised pakkumised?

Soomes on "Itsenäisyyspäivä" ikka päris teos kohe. Kõvad kaaned, jube ilus kujundus. Ja kui ikka näed ühel päeval ennast nii Hesaris kui Aamulehtis ja siis veel selles rootsikeelses lehes ja siis veel teles ka, siis võidki selle vea teha, et hakkad end kirjanikuks pidama. Eks näe, kuidas tal Soomes läheb.
Üks pakkumine tuli ühelt Soome filmiproduktsiooni firmalt, aga seda veel täpsemalt ei tea. Pakkumine oli meile Oittineniga koos.

Kui palju teadsite Hannu Oittinenist enne tõlkimist? Millised on teie isiklikud kontaktid?

Natuke teadsin. Tegelik kontakt aga tekkis siis, kui nüüd Soomes esitlusel ja pressikonverentsil kohtusime. Kontakt süvenes õhtul erinevates baarides.


Kas olete lugenud "Iseseisvuspäeva" soomekeelset varianti? Kuidas tõlge meeldis?

Tõlge meeldis väga. Ma oskan soome keelt täpselt parajalt, et  "Iseseisvuspäeva" lugeda. Ostsin soomest ühe Mihhail Bahtini raamatu renessansi karnevalist ja seda on palju raskem lugeda. Kuigi,  vähemalt mulle, ka huvitavam. Aga maitsed on erinevad.


Oittinen lubas, et võiks "Iseseisvuspäeva" jätku ka tõlkida. Kuidas sellega lood on?

WSOY inimestega (kes ei meenuta ÜLDSE neid soomlasi, kes suures paadis tormi ajal sulle sülle oksendavad!) mööda Helsinki paremaid restosid ja baare traavides oli Simsoni kuju sageli jutuks. Ma lubasin, et ma  kirjutan järje: "Kohtumõistmispäev: Aive Simsoni viimased verised sekundid".

Kuigi ma üldiselt ei pea täis peaga antud lubadusi, on see mõte piisavalt haige. Kurat teab.