03.07.2009, 00:00
Spinal Tap “Back from the Dead”
Anekdoot sai veerand sajandit vanaks.
Spinal Tap
“Back from the Dead”
(The Spuzzle Group)
Spinal Tapi “värske” “albumi” jaoks ei
kehti kriteeriumid, millega võiksid kriitika juures arvestada päris
bändid. Hoolimata asjaolust, et plaadilt kostab muusika, mis on esitatud
tõelistel pillidel ja salvestatud tõelises stuudios, ei saa
“Back from the Deadi” tegelikult kontekstiväliselt kuulatagi,
rääkimata hindamisest. Enamik albumist on nimelt fiktiivse ansambli
tegemisi kajastava, 1984. aastal linastunud paroodiafilmi taassalvestatud
heliriba; paar uut vimkat ei muuda koomikatoodet oluliselt värskemaks,
nalja naljakamaks.
Kuuldavasti kaasneb plaadiga kommentaare kandev
DVD. Ilma selleta – ning eriti ilma inglise keele oskuseta –
võib “Back from the Dead” tõesti kosta nagu maailma
halvima raskerokk- (ja ka jazz-, folk-, reggae-, funk-, jne) supergrupi
ülevalmendatud taasühinemiskatse. Rõhutatult maitselage,
enamasti allapoole vööd huumorit liputav “Back from the
Dead” on eelkõige kingitus filmisõpradele, kes armastavad
vana head Briti rokiajaloo klišeede teemalist anekdooti aina uuesti
kuulata. Selles rollis on plaat täiuslik, muidu ei kõlba hästi
õllealusekski.
5