Ideaalmaailma mudel: Algne Enterprise’i meeskond 1999. aastal taas üles rivistatud – taga keskel Nichelle Nichols, esimene mustanahaline naine massikultuuris, eeskujuks nii naistele kui neegritele. Afp

Veel 43 aastat hiljem mäletab Ameerika näitlejanna Nichelle Nichols oma kohtumist „maailma suurima „Star Treki" fänniga".

Kodanikuõiguste liikumine USA lõunaosariikides oli 1966. aastal täies hoos. Nichols, kes tänu mustanahalise sideohvitseri Nyota Uhura rollile telesarja esimesel hooajal hakkas muutuma tuntud ekraaninäoks, osales parajasti ühe mustanahaliste kodanikuõiguste ja võrdse kohtlemise eest võitleva ühingu koosolekul.

Keegi presiidiumist kutsus ta kõrvale ja küsis, kas ta oleks nõus mõne minuti nelja silma all rääkima inimesega, kes peab end tema „suurimaks fänniks". Näitlejanna nõustus ja järgmisel hetkel sai ta tuttavaks kodanikuõiguste liikumise vaimse juhi dr Martin Luther Kingiga.

King rääkis Nicholsile, mida „Star Trek" ja Nichelle'i tegelane talle ja tema lastele tähendasid, ja et sarjas kujutatud 23. sajandi elu oli just see, mille nimel tema ja teised aktivistid 20. sajandil protestimarsse korraldasid.

„Ma olin nagu puuga pähe saanud," rääkis Nichols. „Ma ütlesin: „Aitäh, dr King. See oli ilusti öeldud. Ja ma hakkan oma kaasnäitlejatest tõsiselt puudust tundma." Ja tema küsis: „Mis jutt see on?""

Asi oli selles, et paar päeva varem oli Nichols teatanud „Star Treki" loojale Gene Roddenberryle, et sai kutse ühte Broadway etendusse ning tahab sarjas mängimise pooleli jätta.

„Enne kui ma jõudsin veel midagi öelda, ütles Martin Luther King: „TE EI TOHI SEDA TEHA.""

King asus näitlejannat veenma, seletades, et Uhura on tähelaev Enterprise'i käsuliinis tähtsuselt neljas inimene - Nicholsil endal polnud sellest aimugi, aga King oli end sarja jälgides kõigega kurssi viinud - ja seega eeskuju kõikidele vaatajatele.

„Kas te teate, mis tunne on näha teid iga nädal komandosillal?" küsis King. „Minu väikesed poisid ja kõik teised, teise nahavärviga lapsed vaatavad lugupidamisega ja teavad, et just selline hakkabki universum olema. Te EI TOHI pooleli jätta. Ma just rääkisin sellest oma kõnes.

See on see tulevik, millele me teed sillutame. Nichelle, me oleme valmis selle eest SUREMA."

*

Möödunud nädalal viibis Nichols Bonnis, kus osales Euroopa iga-aastasel suurimal ulmekokkutulekul FedCon. Iga maikuu esimesel nädalavahetusel koguneb FedConile üle 5000 fänni kogu maailmast. (Tänavu olid esindatud 26 riiki, Eesti kaasa arvatud.)

Filmide ja telesarjade - nii omaaegsete kui praeguste - fännid ostavad temaatilist kraami, suhtlevad oma lemmikosatäitjatega, koguvad autogramme ja fotosid ning saavad võimaluse oma kangelastele hotellis Maritim iga päev toimuvatel seminaridel küsimusi esitada.

Enamiku ulmefilmide puhul keskenduvad fännid näitlejate tööle ja toimub süžee iseärasuste arutelu. „Star Treki" seminaridel esitatakse aga hoopis teistsuguseid küsimusi.

Enamikule küsimustele eelnes lugu sellest, kuidas sari või mõni konkreetne roll oli muutnud küsija elu või mõjutanud karjääri. Nicholsi puhul astus ette üks fänn teise järel - enamikus naised - ja rääkis mikrofoni, mõnigi kord nähtava meeleliigutusega, kui oluline „Star Trek" neile oli ja kui suurel määral nende elu mõjutas, nagu King 43 aastat tagasi teda ennast.

„Kui sulle on antud haruldane võimalus mõjutada väga paljusid inimesi, ükskõik kas teadlikult või teadmatult - kui sulle on antud näidata inimeste parimaid pooli, siis sa hakkad märkama, et on palju olulisemat kui söömine ja joomine ja magamine," räägib Nichols, kes oli selleks ajaks, kui ta Uhura rolli proovi kutsuti, just alustanud paljulubavat teed laulja ning teatrinäitlejana ja pidi tookord pooleli jätma ringreisi Lääne-Euroopas.

„Me mõjutame inimesi, ükskõik mis elu me ise ka ei elaks. See on selle imepärase sarja tõeline väärtus. Mul on hea meel, et isegi kui mu karjäär (laval ja teatris) oli määratud „Star Treki" tõttu pooleli jääma, siis mu tegelane suutis inimesi positiivselt suunata."

*

Möödunud nädalal üle maailma linastunud, järjekorras 11. täispika filmiga, mille nimi ongi lihtsalt „Star Trek", kõnetab saaga järjekordset uut põlvkonda.

„Fööniks tõuseb tuhast," võtab sündmuse kokku Richard Arnold, kes omal ajal, teismelisena töötas Roddenberry juures vabatahtliku abilisena.

„See oli tõenäoliselt ainus läbivate tegelastega ulmesari, mis andis tulevikust positiivse pildi, mis ei räägi headest ja pahadest ja õigetest-valedest," ütleb ta.

Algne „Star Treki" telesari, millele praegune kinodes jooksev film põhineb, vältas kolm hooaega ja 79 osa ning võeti kavast maha 1968. aastal. Ehkki sari ise jäi lühikeseks, pani  fännide üleilmne vaimustus aluse tervele meelelahutusimpeeriumile. Aastate jooksul on algsest „Star Trekist" võrsunud viis telesarja (üks neist animeeritud) rohkem kui 700 osaga, nüüdseks 11 täispikka kinofilmi ja rekordtulud NBC telejaamale ja Paramounti filmikompaniile.

„Gene nägi siin võimalust jutustada tõelisi mõistulugusid, ta lihtsalt maskeeris need ulmeks," ütleb Arnold. „Selles oligi „Star Treki" saladus. Inimese elu mõtestavad lood olid viidud tulevikku, tänu sellele jäid need tsensoritest puutumata, sest need ei tabanud iva ära. Jutt käis imeliku välimusega tulnukatest, seetõttu sai ta ütelda, mida ta tahtis."

Et „Star Trek" üldse eetrisse pääses, on omaette väike ime kahel põhjusel: esiteks arvestades, et see ilmus kauboifilmide hiilgeajal, ja teiseks, et kujutas harmoonilist tulevikku, kus kõik planeedi olulised probleemid on lahendatud ja kus eri rassidest ja soost inimesed teevad võrdsete partneritena koostööd teistsuguste elu vormidega, neisse lugupidavalt suhtudes.

Roddenberry oli Teises maailmasõjas B-17 pommituslendur ja hiljem Los Angeleses politseinik ning hiljem hakkas kirjutama stsenaariume Metsiku Lääne teemalistele telesarjadele. Aga ta tüdines ruttu filmidest, kus kohe esimeses stseenis ilmus kurikael, kes viimases maha löödi.

NBC juhtidele serveeris ta seda projekti omalaadse „Tähtedevahelise Metsiku Lääne karavanina", ent see oli lihtsalt fassaad - tema tegelik eesmärk oli valgustada inimolemust.

Rassism, sugude ebavõrdsus, sõda, vaesus, natsionalism, majandus, narkomaania - kõik need olulised teemad leidsid sarja osades käsitlemist.

„Kui jutt on ainult tehnoloogiast, siis sellest ei saa head „Star Treki" lugu," ütleb Arnold. „Kui jutt on inimestest, siis sellest saab hea „Star Treki" loo. Nii see sündis. Parimad osad räägivad inimesest."

Ometi lükkas NBC pärast kahetunnilise pilootosa The Cage valmimist 1964. a sarja idee tagasi.

Telekanali juhtidele tundus Enterprise'i kapten Christopher Pike (Jeffrey Hunter) liiga intellektuaalne, liiga juurdlev ja Gunsmoke'i-taoliste eeposte kõrgajal võinuks rohkem lõuga anda.

Kapten James T. Kirk (William Shatner) oli vastu lõugu andmises silmapaistvalt osav. Võluvalt karmikäelise Shatneriga roolis ja mõningate muudatustega kõrvalosades (lisati Uhura roll) filmiti 1966. a teine pilootosa Where No Man Has Gone Before.

Selles sai mitu tegelast surma ja Shatneri särgist jäid viimases episoodis kurikaelaga elu ja surma peale peetud rusikavõitluses ainult räbalad. Telekanal jäi rahule.

Ent Roddenberry naasis ikkagi sinna, kuhu tema tahtis - avastusretked ja rahulik kooseksisteerimine teiste olenditega ning kõlbelised küsimused selle taustal.

Nii näiteks kohtus sarja esimeses osas The Corbomite Manoeuver Enterprise palju võimsama tulnukate laevaga, mis meenutas välimuselt tohutut jõuluehet. Pärast 80 protsenti filmist vältavat meeleheitlikku võitlust hiigellaeva ja selle peletisest kapteniga selgub, et viimane on vaid suur marionett, keda juhib sümpaatne tilluke tulnukas, kes on lihtsalt väga üksildane ja otsib meelelahutust. Osa lõpeb sellega, et üks Enterprise'i meeskonnaliige jääb laevale hea tahte saadikuna.

Kuid mitte sellist sarja ei olnud NBC tellinud. Niisiis jättis kanal esialgu sarja esimese osa näitamata ning pani veel kaks juba valminud osa riiulile.

„Keegi ei saanud surma," ütleb Arnold. „See neile ei meeldinud."

Neljandas osas Man Trap esineb viimaks ometi vampiirkoletis, kes tapab mõned tegelased, imedes nende kehast soola välja. Tulnukas maskeerib end Enterprise'i arsti Leonard McCoy (DeForest Kelley) endiseks sõbratariks ja osa lõpus doktor tapab ta. Telekanal jäi lõpuks rahule ja lasi osa eetrisse.

*

Ometi ei püsinud Roddenberry ka edaspidi stuudio ettekirjutuste piirides. Ta tõi sisse Uhura, Aafrika Ühendriikidest pärit andeka sidespetsialisti.

„Ta ütles teleinimestele, et tahab sarja natuke värvilisemaks teha," meenutab Nichols oma tegelase sündi. „Nemad arvasid, et ta räägib riietusest."

Teisel hooajal sai Roddenberry kirja vaatajalt N Liidust, kelle sõnum oli lühidalt järgmine: „Venelased lendasid esimesena kosmosesse ja rohkem kui 300 meeskonnaliikmega laeval ei ole ühtki venelast?"

Roddenberry võttis nõu kuulda. Tema jaoks olid külm sõda ja kosmosevõidujooks ajutised, mööduvad nähtused, millel ei pidanud olema kohta inimkonna tulevikus. Teisel hooajal ilmuski meeskonda navigaator Pavel Chekov (Walter Koenig).

Chekovi kange aktsendiga kõneleva kuju näol sai vene hing ja natsionalism positiivse, koomilise väljundi. Ühes osas väidab Chekov, et Eedeni aed oli „väga tore koht" kusagil Moskva lähistel ja et „Aadam ja Eeva olid kindlasti väga kurvad, kui pidid ära minema".

Ja seda kõike vaid mõned aastad pärast Kuuba raketikriisi.

Kolmandal, üle kivide ja kändude läinud hooajal aga, pärast kestvaid ja lahenduseta konflikte sarja sisu küsimuses, loobus Roddenberry „Star Treki" jätkamisest. Ametlik põhjus sarja lõpetamiseks oli kehv reiting Nielseni vaadatavusuuringute põhjal. Ent juba pärast lõpetamisotsuse vastuvõtmist osutus „Star Trek" uudse metoodika abil läbi viidud vaatajauuringu järgi NBC vaadatuimaks sarjaks reklaamiandjate seisukohast oluliste vaatajarühmade lõikes.

Paraku oli nüüd juba hilja. Roddenberry ei tahtnud enam NBCga mingit tegemist teha.

Fännide vaimustus ja FedConi-taolised kokkutulekud hoidsid siiski huvi sarja vastu läbi aastate kõrgel. Idee osutus piisavalt atraktiivseks, et kavandada 1978. aastal uus sari Phase II, millest pidi saama ühe uue USA telekanali avalöök. Kanal ise ei võtnudki vedu, kuid mitmed kavandatud sarja teemad leidsid järgmisel aastal kasutust täispikas filmis Star Trek: The Motion Picture, mis tuli ekraanidele umbes samal ajal, kui esimese „Tähesõdade" filmi tuules algas ulmefilmide üleüldine renessanss kinolinal.

Kuna film osutus rahaliselt võrdlemisi edukaks, vändati 1982. aastal teine täispikk, Star Trek II: The Wrath of Khan, fännide arvates üks parimaid kogu sarjas. Kaks järgmist täispikka filmi ei lasknud vaatajahuvil vaibuda ja mõni aasta hiljem anti Roddenberryle roheline tee ka uue telesarja Star Trek, The Next Generation alustamiseks. „Uus põlvkond" jõudis teleekraanile 1987. a, pidas vastu seitse hooaega ja selle tegevus toimus sajand pärast algse sarja sündmusi. Enterprise'i kapten oli nüüd palja pealaega prantslasest diplomaat Jean-Luc Picard (seni teatris mänginud Patrick Stewart).

„Uus põlvkond" oli „Star Treki" kõige edukam telesari, mis tõmbas USAs iga nädal telerite ette umbes 25 miljonit vaatajat ja veel miljoneid üle kogu maailma. 1991. aastal aga Roddenberry suri ja Arnoldi sõnul said nüüd jämeda otsa enda kätte need stsenaristid ja eestvedajad, kes varem Roddenberry piirangutega rahul ei olnud ja kes nüüd asendasid esialgse positiivse tulevikuvisiooni märksa süngemaga.

*

Järgmine sari Deep Space Nine tuli teleekraanidele 1993. a ja selle tegevus toimub kosmosejaamas. Siin on taustaks aastatepikkune sõda Föderatsiooni (head) ja Dominiooni (pahad) vahel. Vaadatavus küündis pooleni „Uue põlvkonna" omast.

„Nad loobusid Roddenberry jutustamisliinist," ütleb Arnold. „Tõenäoliselt umbes 95 protsenti sarja vaatajatest ei ole kokkutulekutel käijad ega raamatuid ostvad fännid. Nad vaatavad sarja, sest see meeldib neile, nagu CSI või mõni teinegi.

Kui sari nende jaoks igavaks läheb, siis nad lihtsalt loobuvad vaatamast ja see juhtus ka Deep Space Nine'iga. Läks mõni nädal ja vaadatavus kukkus. Põhjus oli selles, et siin ei olnud positiivset tulevikufilosoofiat ja isekeskis läbi saavaid tegelasi, millest Gene alati kinni pidas. Selles sarjas tegelased ei sallinud üksteist. Kurjad tulnukad, poliitika, religioon - kõik see, millest Gene hoidus."

1991. aastal alustatud sari Star Trek: Voyager pidas teles vastu seitse hooaega ja sellest mäletatakse eelkõige tegelast nimega Seven of Nine, keda mängis hõbedase liibuva kostüümi ja suurte rindadega Jeri Ryan. Vaadatavus langes veelgi.

Seni viimane telesari Star Trek: Enterprise algas 2001 ja vältas neli hooaega. Selle sündmustik oli paigutatud esimese sarja omast varasemasse aega ja viitas 11. septembri terrorirünnakutele ning siin võis tähelaeval näha juba rühma merejalaväelasi, mis just nagu ei lähe sugugi kokku „Star Treki" deviisiga - rahumeelselt „uurida uusi võõraid maailmu, otsida uut elu ja uusi tsivilisatsioone".

„Kui Gene oleks maha maetud (osa tema tuhast lennutati 1992. a kosmosesse), siis ta oleks nagu vurr hauas pöörelnud," ütleb Arnold. „Neis osades eksiti mitme tema põhimõtte vastu. Ja kunagine 25miljoniline vaatajate arv langes nüüd alla kahe miljoni. See räägib ise enda eest."

Filmibisnis kuivas samuti kokku. Esimeses sarjas mänginud näitlejad on surnud või üle 70 aasta vanad ja „uus põlvkond" on samuti üsna eakas. 2002. aastal linastunud Star Trek: Nemesis oli vaadatavuselt ja kriitikute hinnangul ning isegi püsifännide meelest allpool arvestust.

*

Ent nii nagu „Star Treki" austajad FedConil näitlejatele räägivad, on just sarja filosoofia aidanud igapäevaelus sädet läbi aastate hõõgvel hoida. Paljudel juhtudel on inimesed saanud siit innustust ühiskondlike ja kultuuriliste muudatuste elluviimiseks.

Nii näiteks töötas Motorola tehnikadirektorina 1970. ja 80. aastatel fänn Martin Cooper, kes sai mobiiltelefoni prototüübi väljatöötamise idee „Star Treki" kantavatest sidevahenditest.

Esimene personaalarvuti sai nimeks Altair ühes „Star Treki" osas esineva planeedi järgi.

QuickTime meediapleieri lõi fänn, kes sai selleks innustust Next Generation'i sarjast ja tänapäevased meditsiinis kasutatavad skännerid jäljendavad Enterprise'il kasutusel olnud meditsiinitehnikat. Ka praegu iPhone'il leviv puuteekraanitehnoloogia jäljendab aastakümnete taguseid sarjast pärinevaid lahendusi.

Saksamaalt Nürnbergist pärit Maxi Penning oli üks neid osavõtjaid FedConil, kelle elu sari otseselt mõjutas. Maxi oli esimene, kes seminaril Nicholsit tänusõnadega meeles pidas. Ta nägi esimest „Star Treki" sarja seitsmendas klassis ja vaimustus sellest. Saksamaal ei ole mehitatud kosmoselendude programmi, naine aga otsustas elukutsevalikul paremuselt järgmise ameti kasuks ja temast sai Lufthansa piloot.

„Ma ei kujutanud ette, et mind võidaks naisena kuidagi teisiti kohelda kui mehi," ütles Penning.

„"Star Trekiga" üles kasvades oli selline arusaam loomulik. Selles ongi minu arvates sarja iva.

Ja seetõttu mul ei olnud ka mingeid kõhklusi lennundust õppima minna - ma ei kartnud, et mehed minusse halvasti suhtuvad, kuna ma olen naine."

Eestis on olemas oma ulmehuviliste organisatsioon Eesti Ulmeühing (ulme.ee ), selle esimehe, tartlase Kaarel Jõgi sõnul pole aga kohalike sarja fännide read eriti tihedad. Algupärast telesarja näidati ETV ekraanil alles kahe aasta eest.

"Võrreldes teiste maadega, kus kõik telesarjad ja raamatud ja muu materjal oli kättesaadav aastakümneid, on asi tagasihoidlikum," ütleb Jõgi. „Siinsete inimeste huvid on mitmekülgsemad."

Lähim suur fännikogukond leidub ilmselt üle lahe Soomes, kus telesarju ja filme näidati kohe nende valmimisel. Mõne aasta eest sai kutselistest ja amatöörfilmitegijatest fännide Tamperes tehtud filmist Star Wreck: In the Pirkinning Soome kõigi aegade vaadatuim film, kui see veebisaidile starwreck.com tasuta allalaadimiseks üles pandi.

*

Kuna fännide vastukaja eellinastustele on olnud väga positiivne ja piletite eelmüük elav, on nüüd tellitud stsenaarium veel teiselegi samade tegelastega täispikale filmile.

FedConil pidi fännidele mõeldud valmismaterjali eellinastuse ajal saal lõhki minema.

„Minu kõrval istus keegi Paramountist," räägib Arnold. „Tema jaoks oli see viimase peal - ta näitas mulle kätt, see oli üleni kananahas. Ühelgi eellinastusel pole olnud nii palju ergutuskisa, kiljumist ja plaksutamist."

Uus film on põhimõtteliselt algse „Star Treki" telesarja "taaskäivitus", umbes sama mis Batman Begins või Casino Royale. Ammutuntud rollides esinevad uued näitlejad, kuid need on vaatajale otsekohe äratuntavad. Vanade fännide jaoks leidub ohtralt viiteid omaaegsetele sarjadele.

Uues filmis satub Kirk jääst planeedile nimega Delta Vega, mis on teise telesarja pilootosa planeedi „nimekaim". Algse pilootosa kapten Pike tuleb mängu Kirki ülemusena. Üks esimese sarja näitlejatest mängib uue filmi tegelast vanemas eas, olles elav side 40 aasta taguse esimese sarjaga.

Teemaga seni mitte kursis olevatele vaatajatele aga on režissöör J.J Adams (kes sai Hollywoodi lemmikuks filmidega nagu Lost, Fringe, Mission Impossible 3) filmi suupäraseks teinud elegantse ajarännaku-süžeega, mis võimaldab 40aastasest ajavahest probleemitult üle saada, samas säilitades algupärandi vaimu.

„Väga muljetavaldav oli see, kuidas JJ pingutas, nagu ta ise ütles, „et Gene'i filosoofiat au sees hoida"," tunnistab Arnold. „Ta lubas teha „filmi, mille üle Gene oleks uhke"."

„Ma nägin seda sisseelamist ja et ta ei tee niisama tühje sõnu. Midagi sellist pole nähtud rohkem kui 18 aastat."

Kinosaaga uue osaga seoses on juba olnud juttu ka võimalikust uuest telesarjast. Nüüs on küsimus selles, kui kaua taas ärganud huvi esimest telesarja parafraseerides „elab ja õilmitseb".

Nichols ise ütleb, et kui saaga jääb truuks oma positiivsele filosoofiale, siis muudab see ka tulevatel aastakümnetel meie elu nagu kunagi dr Kingi oma.

„Ta ütles mulle: „Me peame näitama parimat, mis meis on. Oma parimaid võimalusi. Ja teie nägu „Star Trekis" on selle sümbol - kõikidest rassidest inimestele kõikidel maadel. See lugu räägib, kes me oleme, miks me oleme ja kuhu me läheme. Te räägite meile tulevikust."

“Star Trekist” inspireeritud tehnoloogilised lahendused:

Motorola tehnikadirektorina töötas 1970. ja 80. aastatel fänn Martin Cooper, kes sai mobiiltelefoni prototüübi väljatöötamise idee “Star Treki” kantavatest sidevahenditest.

Esimene personaalarvuti sai nimeks Altair ühes “Star Treki” osas esineva planeedi järgi.

QuickTime’i meediapleieri lõi fänn, kes sai selleks innustust Next Generation’i sarjast, ja tänapäevased meditsiinis kasutatavad skannerid jäljendavad Enterprise’il kasutusel olnud meditsiinitehnikat.

Ka praegu iPhone’il leviv puuteekraanitehnoloogia jäljendab aastakümnete taguseid sarjast pärinevaid lahendusi.
Saksamaalt Nürnbergist pärit Maxi Penning oli üks neid osavõtjaid FedConil, kelle elu sari otseselt mõjutas. Ta nägi esimest “Star Treki” sarja seitsmendas klassis ja vaimustus sellest. Saksamaal ei ole mehitatud kosmoselendude programmi, sestap otsustas naine elukutsevalikul paremuselt järgmise ameti kasuks ja temast sai Lufthansa piloot.

“Ma ei kujutanud ette, et mind võidaks naisena kuidagi teisiti kohelda kui mehi,” ütles Penning. ““Star Trekiga” üles kasvades oli selline arusaam loomulik. Selles ongi minu arvates sarja iva. Ja seetõttu mul ei olnud ka mingeid kõhklusi lennundust õppima minna – ma ei kartnud, et mehed minusse halvasti suhtuvad, kuna ma olen naine.”

Eestis on olemas oma ulmehuviliste organisatsioon Eesti Ulmeühing (ulme.ee), selle esimehe, tartlase Kaarel Jõgi sõnul pole aga kohalike sarja fännide read eriti tihedad. Algupärast telesarja näidati ETV ekraanil alles kahe aasta eest.

“Võrreldes teiste maadega, kus kõik telesarjad ja raamatud ja muu materjal oli kättesaadav aastakümneid, on asi tagasihoidlikum,” ütleb Jõgi. “Siinsete inimeste huvid on mitmekülgsemad.”

Lähim suur fännikogukond leidub ilmselt üle lahe Soomes, kus telesarju ja filme näidati kohe nende valmimisel. Mõne aasta eest sai kutselistest ja amatöörfilmitegijatest fännide Tamperes tehtud filmist Star Wreck: In the Pirkinning Soome kõigi aegade vaadatuim film, kui see veebisaidile starwreck.com tasuta allalaadimiseks üles pandi.

S. A.