starstarstar “Electric Goose and the Nylon Moose”
Michigani ülikoolilinnakus ühikatuba jaganud Golda, McConeghy and Rogersi uue albumi nime esimene pool viitab elektroonilisele ning teine pool akustilisele küljele. Kui nende eelmisel albumil domineeris selgelt alternatiivkantri ja -folk koos väheste, kuid nutikate elektrooniliste allhoovustega, siis uus album on palju pretensioonikam. Näited: “Golden Glow” on plahvatuslik avang – tempokale, samas unistuslikule indifolgile antakse tugev soulilaks. Albumi sissejuhatamiseks vaieldamatult parim valik. “Reciprocity” on sünteetiline soul-funk autotuunitud vokaali, sametiste elektriklaverite ning helklevate-ringlevate helide kombinatsioonis. “Antientam” ning lõpulugu “To Good Memories!” on küll ballaadid, kuid nendes pole vähimalgi määral tühje poose. Ka vokaaltehnilise poole pealt on lood muljetavaldavad. “Islandsi” häälutused ning ritsikate sirin võib küll Animal Collective’i fännidele déjà vu tunde luua, aga see tundmus on kahtlemata väga meeldiv. Eriti ajal, kui AC on ilmselt ideedest tühjaks jooksmas. “Fellowship” paisub psühhedeelsete elektrooniliste helide abil folktrooniliseks sümfooniaks. Mitmekesisus leiab ühtsuse albumit algusest lõpuni täitva spirituaalse hinguse läbi. Intiimne ning (sisendus)jõuline album. Vaieldamatult üks aasta albumitest. 10