“The Story of Light” on tegelikult teine osa kolmeosalisest teosest, mis algas minu viimase stuudioplaadiga “Real Illusions: Reflections” (2005). Selles on lugu, mis jookseb lauludest läbi, aga mida on raske jälgida, sest ma ei tahtnud seda teha kergelt mõistetavaks. Tahtsin anda vaid vihjeid ja varje. Laulud pole omavahel järjekorras ja mul on plaan välja anda veel kolmas plaat. See on ka osa tervikust, mis sisaldab uusi mõistatusi ja varje. Lõpuks tahan kolm plaati ühendada ja luua lineaarse loo narratiivide ja laulusõnadega, mis kogu lugu selgitavad.

Loo peategelane on kapten Drake Mason, kes läbib mitmeid äärmuslikke kogemusi, ja lugu on justkui tema silmadega nähtud. Päris lõpus leiab ta oma pääsemise. Ning siis kirjutab ta raamatu ja esitleb seda oma linna elanikele. Selle raamatu esimese peatüki pealkiri ongi “The Story of Light”. See, mida kapten Drake Mason selles peatükis kirjeldab, on tegelikult maailma loomise lühikokkuvõte.

Kui ma salvestasin laulu “The Story of Light”, siis tahtsin ma laulule lisada veel ühe narratiivi. Aga mitte inglise keeles, ja selleks otsisin keelt, mis resoneeruks loo enda atmosfääriga. Keeltel on erinevad dünaamikad: näiteks itaalia keel kõlab nagu muusika, prantsuse keel on väga romantiline ja saksa keel on väga teravate nurkadega. Niisiis otsisin keelt, mis oleks nagu loo kohal hõljunud, ja vene keel on mind alati ligi tõmmanud. Sel on mu meelest hea dünaamiline tasakaal, kui mõned lõikavad servad välja arvata.

Saatsin ingliskeelsed sõnad oma venelasest sõbrale, kes need ära tõlkis. Kui ma pärast rääkisin veel mõne oma vene sõbraga, kes on plaati kuulnud, siis nad justkui said sõnadest aru, aga… nende jaoks on see nagu murdes.

“Story of The Light” on jõudnud juba internetti, kust seda tasuta alla tõmmatakse. Mida sa arvad muusika illegaalsest allalaadimisest?

Väljavaated on need, mis loovad reaalsuse. See, kuidas muusikat tehakse, jagatakse ja kuulatakse, on pidevas muutumises. See on alati nii olnud, alates leierkastist kuni kassettide, CDde, muusikafailideni välja. Kõigil formaatidel on oma aeg ja selge põhjus – näiteks, kui CDd tulid, siis inimesed ostsid neid, sest heli kvaliteet oli nii hea.