GRAMMY DUETID: Tänavuse juubeli-Grammy-show publikut kütvaim duett oli Beyonce’i ja Tina Turneri ühine lavaletulek. AFP foto
Igal aastal tekib maailma juurde üha uusi muusikaauhindu, televisoon jagab, raadiod jagavad, ajakirjad jagavad, riiklikud institutsioonid jagavad, blogid jagavad jne. Kes ikka jaksab neil kõigil silma peal hoida.


Õnneks eristuvad terad sõkaldest vastavalt neile jagatava meediapinna suurusele. Siis saavad muusikaarmastajad jaurata, et see suur auhind on päris jama, aga vot see auhind käib ajaga kaasas. Grammy pole ei jama ega ka nüüd päris adekvaatne. Grammy on n-ö muusikamaailma Oscar, kuhu ­eelkõige anglo-ameerika muusikaline suguvõsa kokku tuleb.


Hoolimata sellest, kui idealistlik Grammysid väljaandev institutsioon NARAS üldse kunagi oma sõltumatu hinnangu olemasolus oli, näib Grammyde ümber ja sees toimuv austamispõhimõte eelkõige ikkagi industry käepikendusena. Eestis võiks NARASi vasteks tinglikult tuua Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, mis annab välja ka Eesti Muusikaauhindu.


Grammyde nominendid ja hilisemad laureaadid selgitavad välja ­NARASi liikmed ehk inimesed, kes ühel või teisel moel on osa muusikat tootvast maailmast. Nii nagu paljud melomaanid ja muusikud isegi kurdavad, on Grammyde jagajate maitse kaunis traditsionalistlik ja mõõdukalt konservatiivne. Küllap ei saa see teisiti ollagi, kuna auhinnatavaid kategooriaid on kokku 110 ja seal on koht tervele hulgale traditsioonilistele žanritele, nagu gospel, blues, kantri, bluegrass jne. Mistõttu ei saa ka ­oodata, et näiteks tantsu- või indie­muusika fookusega inimesele antud auhinnad erilist huvi pakuks. Või siis niipalju, et “ptüi, Carl Craigi asemel sai parima remiksi auhinna Benny ­Benassi”. Eestis võib mõnd popkultuurist diibimalt vaimustujat see show ju ­kihelema ajada, aga kui üldse siis on eestlase ainuke põhjendus grämmihaigusele, et kas mõni meie Pärdi või Kaljuste asi on ka konkurentsis.


Show’d on grämmide jagamistel üldiselt muidugi filigraansed spektaaklid. Ei olnud seegi aasta erand. Kus muidu saab näha koos esinemas neid toredaid popikoone (ok, Mtv Awardsil ka) nagu Elton John ja Eminem 2001. aastal või Beyonce ja Tina Turner sel aastal. Ja kui armastate imalat paatost, siis on õhtu­kleidis Fergie, keda klaveril saatmas John Legend, või Alicia Keys koos John Mayeriga just teile. Bocelli astus ka äsjasel galal üles, näidates rahvaliku katarsise printsiipide põhjalikku tundmist. Kõik duetid olid juba paar tundi pärast show’ lõppu Youtube’is üleval, vaadake ise. Alicia Keys esines koos video-Sinatraga, popmuusika üledisainitud indeks Kanye West Daft Pungiga.


Ei saaks ka öelda, et peamistes kategooriates väljajagatud auhinnad oleks läinud kuidagi väga valedesse kätesse, niikuinii jõuti ülekande ajal välja kuulutada vaid 11 võitjat 110st. Amy Winehouse’il on just olemas kõik, et olla grämmidel edukas – orkester, mama hääl ja lai joon. Drug habit ei ­sega, nagu näha. Teised laureaadid, nagu Kanye West, Rihanna, Maroon 5 või White Stripes, aga esindavad märksa paremini globaalselt kõnevõimelise entertainment’i professionaalset poolt kui näiteks eelmise aasta võitja Dixie Chicks. Olete Dixie Chicksist üldse kuulnud? Eraldi hea meel, tuleb tunnistada, on muidugi Johnny ­Cashi postuumse võidu üle muusikavideo kategoorias looga “God’s Gonna Cut You Down”, ei tea veel kedagi, kellele see lugu või video ei istuks. Kümnete võitjate ja kategooriate kohta aga ei oskaks isegi suurt arvata, kuna maarjamaa asub latiinokultuurist liiga kaugel, et mingit arusaadavat referentspunkti maha joonistada.
Grammy vs pop

1958 Esimesel Grammyde jagamisel võidavad Henry Mancini, Perry Como and the Chipmunks. Popmuusika uued iidolid Elvis Presley, Chuck Berry ja Buddy Holly pühivad suu puhtaks.

1960
Grammysid jagav institutsioon NARAS (The National Academy of Recording Arts and Sciences) sõnastab oma esimeses kreedos muuseas järgmise mõtte: “Müüginumbrid ja populaarsus masside hulgas on plaaditööstuse mõõdupuud, need ei ole selle Akadeemia mõõdupuud. Me hakkame salvestusi hindama lähtuvalt nende kunstilisest tasemesest.”

1961
Läheb aega, mis ta läheb, aga uue kategooriana leiab endale koha Best Rock’n Roll Recording.

1973 Veider fakt, aga tulevane Grease’i staar Olivia Newton-John saab parima naisvokalisti auhinna kantrimuusika kategoorias oma looga “Let Me Be There”.

1980
Vaid ühe aasta jagatakse ka uues diskokategoorias auhindu, esimeseks ja viimaseks võitjaks osutub Gloria Gaynor hitiga “I Will Survive”.

1985
NARAS võtab vastu uue kreedo, millest on kadunud read, mis konkreetselt puudutavad hindamist ja eelkõige kunstilise professionaalsuse esiletõstmist. Põhilause tõstab esile sõnapaari – kreatiivsus ja tehniline progress.

1988
Peagu kümme aastat on möödas sellest, kui hip-hop-punt Sugar Hill Gang jõudis edetabelitesse looga “Rapper’s Delight”, aeglaselt muutustele muusikas reageeriv Grammy insti­tutsioon lisab uue kategooriana Best Rap Performance’i. Parima Hard Rock/Heavy Metal Performance auhinna panevad Metallica nina all portfelli flöödirokkarid Jethro Tull.

1990 Grammy saavad tolad-suumaigutajad Milli Vanilli, veel samal aastal peavad poisid auhinna tagasi andma.

1997 NARAS laieneb ja tekib LARAS ehk Latin Academy..., 2000. aastal jagatakse esimesed latiino-­grammyd.

2004 Tants võib alata, kui pika juhtmega auhindajad otsustavad uue auhinnakategooriana lisada Grammy parimale elektroonilise või/ja tantsumuusika albumile.

2004/2007 Parima koorimuusika salvestuse sektsioonis tuleb Eestisse kaks Grammyt, esmalt Sibeliuse “Kantaadid” Ellerheina, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Paavo Järvi dirigeerimisel 2004. aastal. Ning 2007. aastal sai parima koorisalvestise Grammy Arvo Pärdi “Da Pacemi” ette kandnud Tallinna filharmoonia kammerkoor, juhatajaks Paul Hillier.

2008 viis Grammyt võitnud Amy ­Winehouse ei saanud narkolembuse tõttu piisavalt kiiresti USA viisat, mistõttu esines ja tänas toetajaid Londonist satelliidi vahendusel.

1958–2008 Grammy auhinda pole kunagi saanud või on selle saanud mõttetul kujul sellised artistid nagu The Doors, The Who, Rolling Stones, David Bowie, Jimi Hendrix, Public Enemy, Elvis Presley, Sly Stone, Queen, Pink Floyd, Tupac, Nirvana jne.
Tähtsamad tänavused võitjad

Briti soullauljatar Amy Whinehouse sai tänavustelt grämmidelt kõige suurema noosi – talle laekus viis auhinda, muu hulgas aasta plaadistus (Record of the Year) ja aasta laul, pala “Rehab” eest. Suuruselt järgmise sületäie, neli preemiakujukest, sai räppar ja produtsent Kanye West, sealhulgas parim räppmuusika album.

Parima albumi Grammy sai üllatuslikult Herbie Hancock (fotol) kauamängiva “River: The Joni Letters” eest. See on esimest korda, kui kõige olulisem Grammy kingitakse jazz-muusika plaadile.

Parima rock-albumi auhinna sai ansambli Foo Fighters teos “Echoes, Silence, Patience and Grace”.

Parima alternatiivmuusika plaadi Grammy-suveniir läks duo ­White Stripes kauamängivale “Icky Thump”.

Grammy sai ka tuline demokraatide presidendikandidaat ­Barack Obama. Temale läks Best Spoken Word Albumi (parim sõnaline album) auhind, mille ta napsas muide ekspresident Bill Clintoni nina eest.