22.02.2008, 00:00
Suitsule, Gustavile, Töövabariigile – mõteldes
Ma kõnnin varisevate haabade all kodu-eestlase raske sammuga. Ma
kõnnin ja
mõtisklen vaiksena hirmust, et mis saab Eestist.
Üle niidetud luha hilised puhangud Eestimaalt aeg-ajalt
haabade latvu veel libistavad.
Üle niidetud luha õhtu
roidumuses palju prääksuvaid pingviine,
sekka
mõni pasteldes ilves, kõigil viie tuhande krooni eest kuus mulgi
kapsaid keres
peerlemas, – vastuvõtule lähevad
rippuvate rahakottide keskel.
Wabariigil on häbi seda
prääksumist vaadates, wabariigi haavad varisevad.
Ma
kõnnin varisevate haabade all, tumm, tõsine, kodu-eestlase
sammudega.
Olge tervitatud, haavad, mu vennad, mu õed!
Mind võtke oma varisemisse, haavad!