Oma neo-ulme-sümfoonilise klubimuusikaga esineb ta laupäeval, 21. detsembril Tallinnas klubis Kauplus Aasia, üritusel Honeycombat (kaasa teevad ka m.m.rty, Pire Sova ja Jette Loona Hermanis).
„Castlevania: Symphony of the Night OST“
„Symphony of the Night“ on minu arvates kõige täiuslikumalt teostatud mäng Castlevania universumis ning selle soundtrack kuulub kõige võimsama ja heliliselt ekspansiivsema muusika hulka, mida ma eales kuulnud olen. See soundtrack on otseselt mõjutanud seda, kuidas ma muusikat komponeerides mõtlen ja kuidas ma terve müriaadi žanritega eksperimenteerides neid enda produktsiooni lülitan.
Gene Wolfe’i „Kerberose viies pea“
Gene Wolfe’i hakkasin ma alles sel aastal lugema, aga temast on kähku saanud mu lemmik ulme-ja-fantasy-kirjanik, Ursula K. Le Guini, Octavia E. Butleri ja Philip K. Dicki kõrval.
Tema looming on mitmetähenduslik, salapärane ja müstiline, samal ajal ka robustne ja kuidagi poliitiline; see on poeetiline ja barokne ja eksistentsiaalne, lustlikus ja väga proustlikus tähenduses.
Katjes + Laugenecken
Olen üsna kindel, et 85 protsenti mu söögist on need kummikommid, Saksa vegan brändilt Katjes. Need on sõltuvust tekitavad ja olen endale sisendanud, et on täiesti okei korraga terve pakk nahka pista. Laugenecke-saiakesi hangin Kölni kohalikest poodidest või turult. Hommikuks joon terve kannu kohvi ja söön vegan kreemjuustuga kaetud Laugenecke’sid ja päiksekuivatatud tomateid.
Vana kooli emo
Nüüd läheb asi diibiks. Kasvasin üles Washington D.C-s ja muusikaskeenel oli täielik patt, kui sa ei kummardanud Fugazit ja kompaniid. Mina ja mu sõbrad kuulasime enamiku ajast post-hardcore’i või melodic hardcore’i või real screamo’t. Meid liigutasid kirglikult need hingematvalt kurvad laulusõnad ja mudased, vaevukuuldavad kitarrid.
