HÄÄLETU ALISTUMINE: Rahvas sööb Rootsi kapitalil peost. Foto: Ilmar Saabas

Selle arvustuse oleks pidanud tegelikult kirjutama mõni psühholoog. Tõsi, palju tegevust raamatus „Vabariigi vaenlased“ toimub pangamajades, aga see on pigem kõrvaline asjaolu. Suures plaanis on tegemist ühe noore inimese arengulooga. Ja osalt on raamat kirjutatud selleks, et autor oma peas asjad selgemaks saaks, kuigi ka see on vaid osa motivatsioonist.

Lugemise teeb kindlasti huvitavamaks, kui peategelase vastas seisab mingi röögatu jõud: kord on tema nimeks Kapital, teinekord räägitakse aga suurtest (ja ilmselt peaaegu veriste kätega) Põhjala pankadest. Selle juurde käib ka väide, et Veskimäe-vastase võitluse eelarve olevat olnud 1,5 miljonit eurot. Selline kahetasandiline antagonist on loogiline. Ühest küljest selgitab abstraktne Kapital, miks Veskimäe oma võitlust peab. Samas aga annab konkreetne antagonist võimaluse lugu jutustada just nii, nagu see autori vaatenurgast paistab.

« Avalehele 1 Kommentaari
Loe veel: