AU­HINNATUD: ­Sandra ­Jõgeva ja „Armastuse...“ operaator ja produtsent ­Igor Ruus ­tänavu märtsis ­EFTA galal ­võtmas vastu ­parima dokumentaalfilmi preemiat. Foto: Teet Malsroos

Kohtuistungile jõudis V neljandat kuud rasedana ning kolm kuud jutti joonuna. Sõimas hommikul kell kümme, ise ilmselgete joobetunnustega, nii prokuröri („Teie pärast, proua Sinijärv, mul ongi närvid läbi ja ma joongi!“) kui ka mind („See naine on vaimselt haige! Ta on hullem kui mina! Ta teeb meist dokumentaalfilmi ja kasutab meid kõiki ära! Ta NUTTIS ultrahelis! See tuleb sellest, et tal pole endal lapsi!“) ning kuulis kohtunikult, et kui ta veel kord kohtusaalis niimoodi käitub, siis viiakse ta omaenda istungilt käed raudus minema.

Nii kirjutab Sandra Jõgeva oma päevikusse 5. mail 2014. Initsiaaliga V tähistab Sandra oma dokumentaalfilmi „Armastus…“ peategelast, kunstiandega noort naist, kahe lapse ema, alkohoolikut, kes suutis 2015. aastal tsüklite vahel Eesti Kunstiakadeemia lõpetada, 2017. aastal filmi esilinastuse ajal istus aga naine juba vangis, oma kallima, „Armastuse…“ teise peategelase pussitamise eest.

Avalehele
3 Kommentaari