Taassünni magus ime - 2012. aasta parim dokumentaalfilm jõudis meie kinodesse
Viimaste aastate üllatavaim dokumentaalhitt “Searching for Sugar Man” jõuab lõpuks Eestiski suurele ekraanile. Järjest dokfilmiauhindu noppinud filmist kirjutab Kaarel Kuurmaa.
Pooleteise aastaga on “Searching for Sugar Man” teinud dokumentaalfilmiauhindade alal täiesti puhta töö, lummates nii laia publikut kui ka kriitikuid. Alžeeria juurtega režissööri Malik Bendjellouli filmi teekond polnud oma peakangelasega sarnaselt sugugi pilvitu. 2006. aastal rändas noormees Rootsi televisioonile lugusid otsides Aafrikas. Kui ta kuulis Kaplinnas lugu salapäraselt kadunud muusikust Rodriguezest, oli ta kuuldust nii lummatud, et otsustas teha sellest kuueminutilise lühifilmi. Ajapikku tekkis siiski soov teha täispikk film. Sisuliselt ilma portfooliota lavastaja müüs rahastajatele projekti tabava ühelauselise kokkuvõttega “see on film mehest, kes ei tea, et ta on superstaar”.
Pärast korduvaid keeldumisi ja äraütlemisi sai otsustavaks kõne produtsent Simon Chinnile, kellele Malik teatas üsna pretensioonikalt, et “mul on film, mis on sama hea kui teie äsjane Oscari võitnud “Man on Wire””. Mehed lõidki käed ja nende koostööst sündinud linateos valiti ootamatult 2012. aasta jaanuaris Sundance’i festivali avafilmiks. Toetuse andis ka meediahiiglane Sony Pictures Classics, kelle tark investeering ja oskuslik promokampaania määrasid positiivses võtmes filmi edu. Sest kes siis ei tahaks näha dokfilmi täielikult unustatud Bob Dylanist.
