Tallinna džungel
Tõelisel urbanistil saab ainult hea meel olla, et Tallinnasse kõrgeid maju juurde ehitatakse, et linn muutub tihedamaks, ruumilisemaks ja läheb rohkem "džungli" moodi. Ilus/kole on ju maitse asi. Võib kihla vedada, et lähema saja aasta jooksul võetakse Maakri tornide piirkond kui aastatuhande vahetuse stiilipuhas kooslus miljööväärtusliku alana kaitse alla. Iseasi, kas inimesel selles nö meie aja keskkonnas ka hea on. Mida tihedamaks muutub linnaruum, seda paremini tuleb ta läbi analüüsida. Lisaks autodele tuleks mõelda ka elanike, jalutajate, laste ja vanainimeste peale.
Põhjamaades on ehitatud millegipärast väga vähe pilvelõhkujaid. Põhjus on tõenäoliselt napis päikesevalguses. Näiteks kui Eestis paistab talvisel pööripäeval päike kaheksakraadise nurga alt, tekitab 125m kõrgune torn peaaegu kilomeetrise varju. Iseenesest oleks ju huvitav mõte varjude abil linna planeerida ja sellega suunata, kuhu tulevikus ette näha mitte-elamualasid. Selline planeerimisstrateegia oleks kogu maailmas täiesti uudne.
Kui tornis elada, tekib küsimus, kas kinnisvara-arendajad oma uudismajade reklaamlausetega ei luiska? Igatahes Maakri tornis pole paari aasta pärast enam pilvedes elamise tunnet, sest akendest avanevad vaated vaid mitu korda kõrgematele naabertornidele. Maakri torne võiks reklaamida hoopis nende tegeliku väärtuse järgi – põneva "džungelmetsana", tiheda ja mitmekesise linnamaastikuna, kus inimesel on hea olla?
Võibolla peaks arendajad suhtuma Maakri piirkonda kui oravamaastikku, kus inimeste liikumised-olemised-tegevused on lahendatud pisut nutikamalt kui tavaliselt. Näiteks kasutama ära olemasolevat reljeefi, katusemaastikku, vahetasapindu ja nendelt avanevaid vaated. Praeguses ehitustegevuses loob reljeefi eirav planeerimine pigem mõttetuid kvartalisiseseid barjääre ja tummi tugimüüre.
AUTOtallinn – 2001.a. kehtestatud välisministeeriumi ja Estonia teatri vahelise ala detailplaneering ei ole moodne pargikunst, ei ole ka teedeameti omalooming (kuigi nad olid selle projekti üle kindlasti väga rõõmsad). Siin avaldub Maakri alalgi maad võttev probleem –mõtlematu lausasfalteerimine. Kui ühe käega kesklinnast autosid eemale tõrjutakse, miks siis teise käega neid muudkui juurde meelitatakse? Kõigile on ju selge, et mida laiemad sõiduteed teha, seda rohkem autosid nendel sõidab.
Irina Raua (R-Konsult) poolt joonistatud detailplaneering, mille järgi on välisministeeriumi ja Estonia teatri vaheline rohelus asfalteeritud ja mis ei loo juurde sõiduradu, vaid lihtsalt paigutab nad ümber. Võibolla peaksid autoarmastajad eestlased hoopis uusi autospordialasid leiutama, et mitmekesistada oma ratastel veedetavat aega – näiteks autojalgpall vms?
Kui 1944. aasta märtsipommitamises hävis kaootilise tänavavõrguga, valdavalt väikeste puumajadega hoonestatud piirkond, tekkis mõte just siia koondada teater, raamatukogu, kunstimuuseum, Teaduste Akadeemia ja siduda nad suurejoonelisse ansamblisse. Praeguse välisministeeriumi ette oli kavandatud monument ja Estonia teatri juurde purskkaev (praegu sel kohal trolli nr.2 peatus ja parkimisplats). Miks mitte viia see projekt lõpuni? Või siis…
Kesklinna teadlik kujundamine algas peale tsaariajal. Enne seda olid siin põllud ja külad, millest tähtsaim Kivisilla eeslinn. See paiknes Härjapea jõe keskjooksul, jõega paralleelse Maakri tänava ümber. Siin elasid põhiliselt käsitöölised, kelle tegevus linnamüüri sees paiknemiseks liiga saastav (nahaparkimine, traanikeetmine, linatöötlemine) või liiga palju ruumi nõudev (veskitöö, kangaste pleegitamine). Majade tagant algas kohe põllumaa.
Seega lükati ennevanasti Maakri ümbrusse kõik vanalinna müüride sisse sobimatud tegevused, nii nagu praegu kõrghooneid ja asfalti. Eestlased on vana põllupidaja rahvas – miks mitte nüüd näiteks asfaltpõldusid pidada ja moodsat maastikuarhitektuuri teha? Tallinnas on 10 miljonit m² asfaltteid… Kui Tallinna 0,5 miljonile elanikule see välja jagada, saaks igaüks 20m² põllulapi, mis on omakorda ühe parkimiskoha ligikaudne suurus.
Maakri piirkonda ehk Gonsiori-Laikmaa-Lennuki-Pronksi tänavate vahelisele alale (0,45 km2) on koos uue hoonestusega planeeritud kokkuvõttes ca 4000 elanikku. Elanikkonna tiheduseks kujuneb seal 9000 in/km². Tallinna teistes piirkondades on palju väiksem rahvastikutihedus: kesklinnas - ligi 1500, Mustamäel - 7700, Lasnamäel - 3500 el/km². Nii suurt tihedust Eestis seni nähtud pole. See toob kindlasti kaasa veidi suurema linna mured ja rõõmud, kui seni Tallinnas harjutud.
Elanikkonna tihedus Manhattanil keskeltläbi 26054 in/km². Noh, selle lähedale ei küündi me isegi lähema aastatuhande jooksul. Pariisi esimeses neljas linnaosas on 9 244 – 29 247 ehk ca 19 350 in/km² (1999.a.) Helsingi südalinnas on tihedus ca 9000 (Kallio) kuni 13500 in/km² (Alppiharju). Seega saavutaksime Tallinna Maakri piirkonnas Helsingi keskosa tiheduse.
PROJEKTEERITUD KÕRGHOONED
Maakri 28/30: Detailplaneering on algatatud. Projekteerija R-Konsult. Eskiislahenduses planeeritud piki Maakri tänavat neli korrust tagasiastega 24 korrust Maakri ja Tornimäe nurgal. Hoonesse on kavandatud äripinnad ja korterid. Ehitusjoont tõmmatakse liikluse huvides veidi tagasi, kuid tänavat ei laiendata. Planeeringu algatajaks on Maakri 30 hoone omanik Karen Ter-Ovanesjan.
Maakri 19/21: Detailplaneering algatatud. Projekteerija R-Konsult. Eskiislahenduses on planeeritud 30 korrust Maakri ja Rävala nurgale, lisaks veel kümme korrust krundil. Maa alla on ette nähtud 215-kohaline parkla. Uus hoone tuleb Linda kvartali sisse, detailplaneering näeb ette eri tasapinnal kulgevate tänavate säilimise. Peamine juurdepääs krundile on planeeritud Rävala pst-lt, täiendavat pääsu Maakri tn poolt ei planeerita.
Tornimäe: Detailplaneering algatatud. Projekteerija Nord Projekt. Eskiislahenduses on kavandatud 30 korrust, keldrikorrusele parkla. Esimesest viienda korruseni tulevad kaubanduspinnad, ühte torni on mõeldud hotell, teise korterid.
Tartu mnt 15: Detailplaneering algatatud. Projekteerija Künnapu ja Padrik. Eskiislahenduses välja pakutud 40 korrust, 200 parkimiskohta, 130 korterit. Probleemiks on parklast tekkivad heitgaasid ning vähene haljastus. (Arhitektuurinõukogu nõudis eskiisile ümbritseva linnaruumi ja liiklusskeemi analüüsi tegemist)
City Plaza: Kehtestatud detailplaneering. Projekteerija Alver Trummal Arhitektid. Hoonet juba ehitatakse. Projekteeritud 22 korrust, kõrgus 78m. Esimesel korrusrel on kaubandus, teisest kuni viiendani - parkimine (114kohta), kuuendal korrusel kohvik siseaiaga. 22. korrusel nõupidamiste saal.
Ametiühingute maja asemel on kavandatud kasiino, klubi ja büroopinnad.
Maakri 34: Algatatud on detailplaneering 19 korruselise äripindadega kortermaja ehitamiseks. Praegu asuvad sellel krundil kolm kahekorruselist puitelamut, kuurid ja garaazid. Planeeringu taotleja E.L.L. Kinnisvara
Maakri /Lennuki: Detailplaneering pole algatatud, kuid kuulda on, et kavandatakse 40 korruselist korterelamut. Projekteerijaks ilmselt Raivo Puusepp.
VALMINUD HOONED:
Maakri 36 (Maakri Maja) : Sel aastal valminud 19korruseline korterelamu, kõrgus 70m, mis on praegu kõrgeim korterelamu. Parkimine (79 kohta) on lahendatud kolmandal korrusel, esimene ja teine korrus on äri tarvis, kõrgematel korrustel 109 korterit. Projekteerija Ehala ja Irik. Reklaamlausega "ELA PILVEDES" müüdi korterid kiiresti maha. Kalleim, 205m²-ne luksuslik katusekorter maksab üle kuue miljoni krooni.
VE maja: Valminud kümne korrusega korterelamu, maa-alusel korrusel parkimine (üheksa kohta), esimesel ja teisel korrusel teenindus, kolmandal, neljandal bürood, edasi korterid. Projekteerija Nord Projekt. Selle maja reklaamlauseks oli "Paiknemine Tallinna uue City südames, lennujaama ja sadama läheduses, vaade merele, kesklinnale ja Kadriorule." Korterite müümine ei läinud nii libedalt kui Maakri 36 majal.
Tartu mnt 16b: Valminud kümnekorrusega äri- ja eluhoone, projekteerija R-Konsult. Reklaamlause KODU CITY SÜDAMES
Ühispank: 94m kõrgune pangahoone.
TALLINNA PANORAAM 1968 (üleval) VÕRRELDES PLANEERITUD TORNIDEGA MAAKRIS (all).
Suurlinlikku mõtet on Tallinnas ennegi nähtud. 1968. valmis Mart Pordi ja Malle Meelaku kesklinna eksperimentaalprojekt. Lennukas visioon Tallinnast kui kõrghooneterohkest ja tempokast suurlinnast kajastub nende poolt visandatud Tallinna uues silueti-panoraamiski. Üks tolle ajastu võlusõnu - teaduslik lähenemine - kinnitas kõrghoonete efektiivsust kesklinna piirkonnas. Juba 1963.a. oli arhitekt Paul Härmson jõudnud majanduslike arvutuste alusel järeldusele, et kesklinn tuleks tihedalt hoonestada üheksakorruseliste büroohoonetega. Kümnendi lõpul katsetati Hillar Abeni juhtimisel Küberneetika Instituudis linna matemaatilise modelleerimisega ning soovitati kesklinna koguni 18-22 korruselist hoonestust.
