Taylor Hawkins & The Coattail Riders “Red Light Fever”
Kahju, et Taylor Hawkins on mingil määral Dave Grohli varjus ja ka TH & The Coattail Riders omakorda Foo Fightersi varjus (mis on Hawkinsi põhiline bänd), sest “Red Light Fever” suudaks ka täiesti omapäi seista – või lamaskleda, sest tegu on siiski California muusikutega. Nii muusikalistelt eelistustelt kui suhtumiselt on Hawkinsil palju ühist 70ndate roki, eriti Queeniga (mh teeb plaadil kaasa Brian May), samuti on vähemalt helipildis palju üle võetud Foo Fightersilt ja mujalt tänapäevasest alternatiivrokkmuusikast. Hawkinsi kiituseks võib öelda, et süntees vana ja uue vahel on praktiliselt veatu: pikaldased kitarrisoolod ja vokaaliharmooniad sobivad kenasti keeruliste bassikäikude ja rütmiskeemidega ning isegi mingis mõttes väga traditsioonilised progeoopused ja power-ballaadid suudavad kõlada värskelt ja huvitavalt. Samal ajal on see album kogu oma tehnilisusele ja mitmekesisusele vaatamata täitsa tsill ja mõnus. Igatahes suvine muusika. 7