Jäägitult andunud „Top Geari“ fännid ei tohiks seda raamatut lugeda. Nii nagu vorstisõbrad ei tohiks teada, kuidas ja millest nende lemmiktoitu tehakse. Tegelikult on stoori lihtne: saab kokku hulk andekaid inimesi, kes üksteisega klapivad ning pühendunult ja sihikindlalt ühise eesmärgi nimel töötavad, aeg-ajalt ka eksi- või ummikteele sattudes.

Kui niimoodi on mõnda aega tegutsetud, saadaksegi maailmakuulsaks. Vahet pole, kas The Beatlesi, Monty Pythoni või Top ­Geari nime all. Ja andekad löövad ikka läbi, nagu näitab autori juhtum. Enne „Top Geari“ käsikirjatoimetajaks saamist töötas Richard Porter riidepoes müüjana ega olnud teletööga üldse kokku puutunud. Ja siis sattus äkki kampa, kes tekitas automeedias samasuguse revolutsiooni nagu biitlid popmuusikas.

« Avalehele 0 Kommentaari