Mäletan, et alguses ajas surnu ja leinajate nägemine mind nutma, aga ajapikku tekkis harjumus ja pisaraid enam ei tulnud. Tekkis mingi ametialane tuimus. Esimene matus oli mu jaoks hirmus – leinalised otsisid minult tuge ja mina omakorda neilt. Ma tundsin tookord, et ma ei vasta ameti­ootustele ja see oli õudne. Surm tekitas küsimusi, millele mõistusega lähenedes ei olnud ühtegi head vastust.