Valjuhäälselt valimistele välisvaatlejaid nõudnud Rahvaliit murdis tegelikult sisse lahtisest uksest. Eesti kohalikke valimisi jälgib kokku 44 vaatlejat 10 riigist. Teiste seas saabusid meile härrad Salah Khalifa Al BinJassim ja Nezar Maroof  Pärsia lahe äärsest pururikkast Bahreini Kuningriigist.

“Meid huvitab eelkõige e-valimiste projekt,” ütleb arvutifirma Creative Information Systems konsultant Al BinJassim Ekspressile. Selgub, et Bahrein on käivitamas üpris Eesti-sarnast ID-kaardi projekti, kus kaardis asub mikrokiip ja seda saab pruukida digiallkirja andmiseks. Kaart hakkab asendama ka juhiluba ja kandma omaniku terviseinfot. Esimesed kaardid väljastatakse juba selle aasta lõpus.

E-valimised võiks olla selle projekti teine etapp. “Eestis rakendatud süsteem tundub toimivat hästi ja on väga lihtne kasutada,” kiidab Al BinJassim. Külalistes tekitab siiski küsimusi meil juurutatud võimalus e-valimistel ümber hääletada. See võiks tekitada segadust kuningriigis, kus valimised üldse on väga uus nähtus.

Bahreinis valiti esimene parlament 2002. aastal. Valimisõigus ja kandideerimisõigus on võrdselt nii meestel kui naistel – kuid esimesel korral ühtki naist alamkotta ei valitud. Küll on neid ülemkojas, mille liikmed nimetab kuningas, Tema Kõrgus Hamad bin Isa Al Khalifa.

Tähelepanu väärib veel Bahreinis häälteostmise vastu pruugitav nipp. Nimelt ei saa valimissedeleid hääletamise ajal jaoskondadest välja toimetada, sest nad on varustatud turvaribaga ja uksel on turvaväravad nagu supermarketites.

Saareriik Bahrein on Eestist märksa väiksem, umbes 650 000 elanikuga maa.

Läti vastulöök Kumule

Eestlased pole veel saanud toibuda uhkusest selle üle, et veebruaris avatav ligi 700 miljoni kroonine uus kunstimuuseum Kumu on Ida-Euroopa väärikamaid uusi kultuuriehitisi. Juba saabub uudis Riiast, et Daugava vasakul kaldal on piiratud ehitusplats uue Rahvusraamatukogu kõrghoone tarvis, mis Eesti oma peajagu üle lööb. Valmima peaks see 2008. aastal.

Läti arhitekti Gunars Birkertsi projekti järgi kerkivas 66 meetri kõrguses hoones (pildil) saab olema umbes 46 500 ruutmeetrit pinda. Hoone mahutab maksimaalselt kaheksa miljonit köidet, samal ajal kui 1980. aastail Tallinna ehitatud Eesti rahvusraamatukogusse mahub ainult viis miljonit.

Haikala lugu

Ei juhtu just sageli, et üks tavaline teravate hammastega haikala erutab teadlaskonna meeli üle maailma. Kuid just sellega sai hakkama üks valgehai, Nicole’iks kutsutud, kes annab oma ujumistega tõestust, et haid suudavad läbida kohutavalt pikki vahemaid.

Teadlased märgistasid Lõuna-Aafrika rannikul 25 haikala, kuid üksnes Nicole asus seejärel teele Austraalia poole. Rohelise mandri rannikule jõudis ta 99 päevaga. Poole aasta pärast aga avastati sama haikala taas Aafrika juurest.

Ajakirja “Science” andmeil on tegemist  esmakordse tõestusega, et haid ei pruugi endale valida ühtainust rannikuala kodupiirkonnaks, vaid võivad migreeruda hoopis ookeani teise otsa.

Trummilööja saatus

Sel nädalal Tallinnas esinev Briti muusik Phil Collins on noorele põlvkonnale tuntud laulja ning laulukirjutajana. Ometi leidub neidki, kes hindavad Collinsit eelkõige kui trummimeest ja löökriistamängijat, seda muidugi 70. aastate legendaarses progebändis Genesis.

Collins tekitabki Genesise fännide seas igipõliseid vaidlusi – kas tema viimaste kümnendite looming on pöördunud süldimuusikaks, või tuleks ka seal lahtiste kõrvadega midagi sisukamat otsida. Vastuolu on põhimõtteline ning jääv. Nende jaoks, kelle jaoks oli Collinsi muusika tipphetk Genesise plaat “Trick of the Tail” ning lõpp saabus kusagil “Duke’i” ja “Abacabi” kandis, jääb see niiviisi hoolimata ka staari Tallinna esinemiste supermenust.