Juba kolmandat aastat järjest tuli Eesti uhkeim ajakirjandusauhind Bonnieri preemia Eesti Ekspressi toimetusse. Auhinna tõi sel korral ära Elu-osa toimetaja Birgit Püve (26,pildil) looga kunstiülikooli endise rektori Ando Keskküla krediitkaardikulutustest riigi rahaga lõbumajas. Praeguseks uurib Keskküla ja kunstiülikooli rahalisi suhteid juba politsei. Kolleeg Argo Ideon ütles muide ettenägelikult samal päeval, kui Keskküla teatas tagasiastumisest, et “nüüd ilmselt Birgit Bonnieri saab”.
Birgit ise elas selle loo kirjutamist ja sellele järgnenud kära ilmselt pea sama raskelt üle kui Keskküla. Ta pole loomult sugugi mitte “ärapanija”. Tundub, et talle endale meeldib kirjutada palju pehmematel ja inimlikult soojadel teemadel. Paari aasta eest sai ajakirjanduspreemiate konkursil ära märgitud tema eriliselt terase tunnetusega kirjutatud reportaaž nädalapikkusest töökogemusest Peipsi äärse külapoe müüjana.
Viimased seitse aastat suuremate linnade elu Tartus ja Tallinnas on teinud Birgitist linnatüdruku. Aga nii tihti kui võimalik käib ta kodulinnas Elvas. Siis võib teda näha Verevi järve ääres mändide all jooksmas.
Mees, kes eelistas öelda ei
Suursaadik Margus Laidre (pildil) olnuks välisministrina hea variant. Tark, alati süvenev, hea kasvatusega, rahulik ja kogenud inimene.
Nii et Kristiina Ojulandist väga erinev.
Laidre kulub Eesti diplomaatide samasse kihistusse kui Tiit Matsulevitš B>, Clyde Kull ja Jaak Jõerüüt. Ta on diplomaadina aastaid välismaal elanud ja omandanud koos sellega seltskondliku lihvi ja tähelepaneliku pilgu.
Õigupoolest teavad teda ju vähesed. Kõigepealt need, kellel on olnud asja meie Rootsi või Saksa saatkonda, kus Laidre Eestit esindas.
Siis need, kes mäletavad teda Tartust, ülikoolipäevilt ja hilisemast, kui ta ülikoolis teadust tegi.
Ning põgusamalt ka need, kes on lugenud tema ajalooraamatuid, näiteks ülemöödunud sügisel ilmunud diplomaatia ajalugu, mis on üks tõsine lugemine.
Laidre on õigupoolest üks väheseid Eesti diplomaate, kes päeval, mil ta mingil x põhjusel välisministeeriumist lahkuks, suudaks oma leiva teenida ka õpitud erialal. Ta on uurijana olnud sama aktiivne kui nn täiskohaga ajaloolased, pannes neile teinekord ka pika puuga ära (väljend, mida keelelist kõrgstiili viljelev Laidre ise iial ei kasutaks). Üks näiteid sellest vallast on näiteks parima ajalooraamatu tiitel 1999. aastal ilmunud monograafia eest: Üks hä tru ja öige sullane. Elust Rootsi sõjaväes Eesti- ja Liivimaal 1654–1700.
Laidrest oleks saanud minister, keda riik poleks pidanud häbenema. Kindlasti poleks ta meile näiteks oma kitselauta (kui see tal juhtub olema) PR eesmärgil näitama tulnud. Ning ministeerium oleks saanud juhi, kelle juhtimisel Eesti välisteenistus tasapisi toibunud oleks.
Margus Laidre eelistas diplomaadikarjääri.
Kadrioru ohver
Harald Nugiseksi (pildil) nimi mõjub Vabariigi Presidendi kantseleis nagu punane rätik härjale. Maailma ühe tuntuma ordeni Rüütliristi kavaler on Kadriorus persona non grata. Nii Lennart Meri kui ka Arnold Rüütli ajal on Nugiseks alati ordenisaajate nimekirjast maha tõmmatud. Millega siis Eesti kaitseväe kapten Nugiseks on hakkama saanud?
1. märtsil 1944 juhtis 22aastane unterscharführer Nugiseks Narva rindel edukat vasturünnakut Punaarmee vastu. Ühesõnaga, kaitses kodumaad. Haiglas lamavale noorukile annetasid sakslased selle eest Rüütliristi. Venelased premeerisid teda vangi- ja sunnitöölaagriga. Eestlased aga vaatavad hirmunult Lääne poole. “Vabadusvõitleja? Seda küll, aga poliitiliselt sobimatu. Kandnuks te kas või Lenini ordenit, siis poleks probleemi – meil neid siin Kadrioruski. Aga Rüütlirist... Ennekuulmatu!”
Nugiseksi auhinnakapp kodumaistest teenetemärkidest päris tühi siiski pole. Tal on Eesti reservohvitseride kogu I klassi Kuldrist, kaitseministeeriumi teenete rist, Eesti kaitseväe eriteenete rist ja Pärnu maakonna vapimärk. Nugiseks on ka Sauga valla aukodanik.
Playboy Ineta tuleb Tallinna hüppama
Pühapäeval Tallinnas toimuval võistlusel Jumping Gala näeb muude tublide ja kuulsate kergejõustiklaste seas ka Läti kaugushüppajat Ineta Radevicat (pildil). Tuntud pole lätlanna aga mitte ainuüksi sporditulemuste poolest. Tõenäoliselt hoopis rohkem kuulsust kogus Radevica seetõttu, et oli üks neist väljavalitutest, kelle aktifoto avaldas möödunud aasta septembris Ateena olümpiale pühendatud numbris ajakiri Playboy.
