Telegramm Berliinist: kapitalistlik ettevõtlusteater

Madli Pesti tutvustab René Polleschi, saksa teatri üht ainulaadsemat ja lärmakamat lavastajat.

René Pollesch (sünd. 1962) on ainulaadse teatrikeelega saksa lavastaja, kes on lõpetanud kuulsa Giesseni Rakendusliku Teatriteaduste Instituudi (õpetajateks A. Wirth, H.-Th. Lehmann, H. Müller,
G. Tabori jt). Alates aastast 2001 juhib ta Berliinis Volksbühne teatri väikest maja Praterit.

“Baltoscandalile” tuleb Polleschi 2004. aastal esietendunud lavastus “Pablo in der Plusfiliale” (tõlkes näiteks “Paavel Säästumarketis”); just mõned päevad tagasi toimus lavastuse viimane ja puupüsti täis etendus Berliinis. Polleschi teater on lärmakas ja ühiskonnakriitiline. Esteetiliselt loob tema lavamaailmad Volksbühne peakunstnik (ja Frank Castorfi lavastuste kunstnik) Bert Neumann. Lavaesteetika on kitšilik, kasutatakse viiteid popkunstile, televisioonile, prügiesteetikale. Etendus toimub enamasti suure treileri sees ning vaatajad näevad tegevust ekraanilt. Aeg-ajalt hüppavad näitlejad ka treilerist välja, et mõnda laulu esitada, pakkuda võileibu või niisama hüsteeritseda.

Polleschile on omane segada meelelahutuslikku meediat ja akadeemilisi diskursusi. Ta kasutab oma ideede edastamisel agressiivseid vahendeid. Polleschi lavastused baseeruvad Ladina-Ameerika teleseepidel. Sinna juurde monteerib ta sellised teemad nagu globaliseerumine, marketing, võrgustumine, mida Pollesch erialastest raamatutest tsiteerib. Kokkuvõttes moodustavad need kaks vastandlikku poolt satiirilise dialoogi. Tegelased ei suuda vältida rääkimist globaliseerunud maailma ettevõtlus-žargoonis, sest see maailm määrab nende rolli ja olemuse.

Polleschi tekstidest ei leia individualiseeritud tegelasi või narratiivi. Karakteriarengut laval ei toimu: tegelased räägivad populaarsete ettevõtluse arendamise raamatute lausetega. Teemadeks kapitalism, globaliseerumine, neoliberalism, raha võim ja petmine, suhted tänapäeva maailmas, kus kõrgtehnoloogia on inimestel hinge seest välja õginud.