Sel suvel on kinos kaks absoluutselt must-see filmi – “Kill Bill 2” ja “Karge meele igavene sära”. Kui esimene neist viib teid Jaapanisse, Mehhiko piiri äärde ja maa alla hauasügavikku, siis teise rajad tiirlevad väiksemal, aga eksootilisemal pinnal – Jim Carrey mängitud tegelaskuju Joeli peas. 

Kirjelduse ja tegelikult ka sisu poolest meenutab see tutvustus filmi “Being John Malkovich”, ja seda põhjusel, et mõlema filmi stsenarist on ühine – sürrealistlikuks geeniuseks tituleeritud Charlie Kaufman. Eelmine tema kirjutatud lugu “Adaptation” (eestikeelse pealkirjaga “Kuidas kirjutada kassafilmi, peaosas Nicholas Cage) linastus möödunud aastal ka Eesti kinodes.

Kaufmani filmide kohta üteldakse tõenäoliselt üsna harva, et pagan, ma oleks võinud selle vabalt ise välja mõelda. Selle mehe mõte võngub ikka sellistel sagedustel, kuhu mõni staažikam happehärra küll sattuda võib, aga sel juhul on temaga vist aamen kah. Ühesõnaga, Kaufmani stsenaariumites kasutatakse aega, ruumi, reaalsust ja teise kolmandiku lõpu kulminatsiooni lauakaunistuste ülesannetes.

Aga filmist. Tegu on üsnagi ambitsioonika looga, paradoksaalselt ebasentimentaalse romantilise komöödiaga. Prantsuse päritolu muusikavideote tegemisega tuntuks saanud režissöör Michel Gondry tõestab, et muusikavideost filmi liikunud režissöör ei pruugi endaga kaasa tuua ainult MTV-efekte ja  hüplevat montaaži, vaid luua ekstsentrilisele sisule ülimalt sobiliku kesta, kusjuures kasutamata seejuures tüütutes kogustes arvutitöötlust ja imetrikke, vaid üllatavalt lihtsaid võtteid.

Joel (Jim Carrey) ja Clementine (Kate Winslet) armuvad teineteisesse, kuid peagi saab Joel šoki, avastades, et tema pruut ei tunne teda enam ära ja on lasknud kustutada oma mälust kõik mälestused nende suhtest. Mees otsib üles mälukustutamise leiutaja dr. Howard Mierzwiakiga (Tom Wilkinson), et lasta ka Clementine oma mälust kõrvaldada.

Kõik on tundnud soovi mõnda mälestust kaotada – vanatädi oma surnud kassi, laps isa, kes pere maha jättis, armastaja oma südame murdjat. Aga kui see soov teoks saab, siin loos hakkab Joeli mälust Clementine kaduma, alles siis jõuab talle kohale point – ükskõik kui palju sa ka haiget pole saanud, on mälestused ilusad ja väärtuslikud. Kui masin juba su ajust mälestusi kustutab, siis libisevad need minema nagu liiv sõrmede vahelt, ja kätte neid enam kuidagi ei saa.

Naljaka gängi moodustavad dr. Mierwiaki abilised Mary (Kirsten Dunst), Stan (Mark Ruffalo) ja Patrick (Elijah Wood). Neist kolmest kõige ootamatum on Elijah Wood, sest ma arvasin, et ta jääbki igaveseks nunnuks Frodo Bagginsiks. Väikse ebameeldiva trussikuid näppava lollpea rollis on teda täitsa rõõmustav vaadata.

Jim Carrey on geniaalne näitleja, aga tavaliselt koosnevad filmid ainult temast. Siin ta on oma üleelusuuruse veiderdamise pidanud tagasi tõmbama – ümberringi toimuv lugu on nii veider, et tema peab olema selle rahulik ja arusaadav tuum. Hoopis Kate Winslet mängib hullemat ja metsikumat karakterit, aga ta suudab Clementine’i hoolimata kohatisest tüütusest siiski sümpaatseks muuta.

Mälu ja erinevate reaalsuste teema on praegu moes, ka meie kinodes on nähtud “Vanilla Sky’d”, “Mementot”, kasvõi “Mu pruudil on mälukat”. “Karge meele igavene sära” on eelpoolnimetatutest aga tunduvalt parem, sest sellel lool on lihtne ja kõigile arusaadav sisu – üks armastuslugu, mis muutub tugevamaks tänu takistustele ja raskustele. Ja kuigi selle armastusloo ümber käib pingeline, naljakas ja metsik heegeldamine eri mälutasandite ja reaalsuse vahel, on mõte selge – mälestustest loobumine võib küll ära võtta valu, aga ka kõige ilusamad hetked sinu elust.  

Muusikavideost filmini

Õilis pinnas filmirežissööri kasvatamiseks on teater või näiteks dokumentaalfilm. Alates MTV-ajastust on aga esiplaanile tõusnud hulk filmilavastajaid, kelle režissööritee on alanud läbi muusikavideote. Näiteid viimasel kümnendil tippu tõusnud režissööridest, kes  alustasid muusikavideotega.

Spike Lee. Kuulsamad videod: Public Enemy “Fight the Power”, Prince & The New Power Generation “Money Don’t Matter 2night”, Eros Ramazotti “Cose della vita”, Michael Jackson “They Don’t Care About Us”. Kuulsamad filmid: “Bamboozled” (2000), “25th Hour” (2002).

Spike Jonze. Kuulsamad videod: The Beastie Boys “Sabotage”, “Sure Shot”, Björk “It’s oh so Quiet”, Fatboy Slim “Weapon of Choice”, REM “Crush with Eyeliner”, “Electrolite”. Kuulsamad filmid: “Being John Malkovich” (1999), “Adaptation” (2002).

McG (Joseph McGinty Nichol). Kuulsamad videod: KoRn “Clown”, “Got the Life”, Cypress Hill “Illusions”, The Offspring “Pretty Fly (for a White Guy)”, “Why Don’t You Get a Job”. Filmid: “Charlie’s Angels” (2000), “Charlie’s Angels: Full Throttle” (2003).

Sofia Coppola. Kuulsamad videod: Air “Playground Love”, The White Stripes “I Just

Don’t Know What to Do with Myself”. Filmid: “The Virgin Sucides” (1999), “Lost in Translation” (2003).

Jonas Akerlund. Kuulsamad videod: Madonna “Ray of Light”, The Cardigans “My Favourite Game”, Metallica “Turn the Page”, Christina Aguilera “Beautiful”, Robbie Williams “Sexed up”. Filmid: “Spun” (2003).

Michel Gondry. Kuulsamad videod: Björk “Human Behaviour”, “Army of Me”, Daft Punk “Around the World”, Stardust “Music Sounds Better with You”, Kylie Minogue “Come Into My World”. Filmid: “Human Nature” (2001), “The Eternal Sunshine of the Spotless Mind” (2004).

Maria Ulfsak