The Killers “Live From The Royal Albert Hall DVD/CD”
Et seest tühjal, kuid kõvasti kaunistatud kommertsmuusikal on minu juures teatud tingimustel šansse, siis sain mõne aja eest kokku Las Vegase The Killersiga ning nende kolmas album “Day & Age” kasutas oma võimalused ära. Raske öelda, kuidas täpselt. Bänd vist lihtsalt usaldas oma vahepeal varjatud anglofiilia absurdses mõõdus ambitsioonide teenistusse, liitis staadioni-rock’i ja diskobiidi ja kaloriküllased orkestreeringud ning jõudis tulemuseni, mis kõlas, nagu oleks U2 teinud oma revanšversiooni Pet Shop Boysi cover’ist nende endi loole “Where The Streets Have No Name”. Just nagu sellisel konstruktsioonil, oli ka The Killersi ettevõttel vähe mõtet, aga ta kiiskas ja sädeles ja köitis meeli ja et see on popmuusika, siis – jumala pärast, miks mitte…
Halvem on see, et kuna minu toimetaja tabas mu nõrkusehetke ära, siis saatis ta mulle nüüd selle live-albumi (koos DVDga) ja ma pidin tunnistama, et see polnud enam see. “See” tähendas siin kogu kirevuse, mängulisuse ja mastaapsuse kadumist nõnda, et igast loost sai Brandon Flowersi vokaalpaatos ühetoonilise ja ühevärvilise instrumentaalsaatega. DVD on abiks, sest ekraan päris ilma sarmita ei jää, aga ma ei ole veel jõudnud – ega jõua küllap iial – sellesse faasi, et vajaksin igat The Killersiga seotud suveniiri. 5