(Ubiquity)


Shafiq Husayn “Shafiq em A Free Ka”

(Rapster)

Sellest ajast, kui Sputnik taevasse saadeti ja ameerika must jazz-muusik Sun Ra oma esimese ansambli orkestri asemel Arkestraks nimetas, pole miski siin maailmas enam endine. Nüüd on meie maakerake kosmoses ümbritsetud satelliitide võrguga, mis koguvad ja edastavad kõiksugu informatsiooni. Jazz on ammu hargnenud teatud kultuurilise eneseteadvuse kandjast näiteks akademismi, mille huvitavaim hetk on, kui keegi kontserdi ajal peeretab, ja näiteks auto+tune’itud küberpoppi. Igatahes elab afrofuturism oma elu edasi ja elab edasi nii Sputniku kui ka Sun Ra vaim, kes on mõlemad afrofuturismi ühed nurgakivid. Space is the place, ütleb meile Sun Ra üks kuulsamaid lugusid.

Sun Ra asemel kolistab nüüd Los Angelese punt nimega Sa-Ra Creative Partners ja selles grupis omakorda tegutseb Shafiq Husayn ja plaadid on neil kohe korraga väljas. Kui Sa-Ra pani oma plaadile tõsise hipi pealkirja, siis Shafiq nimetas enda oma ühe kuulsaima blax­ploi­tation-filmi “Shaft in Africa” järgi. Ja huvitav on see olukord, kus hiphopil vaikse sisina saatel aastakesi juurde koguneb, et siis kusagil ikka midagi meisterlikku välja ujuks, isegi kaks korraga. Ja tundub tõepoolest, et selle dekaadi parimateks hiphop-artistideks kandideerivad just pigem independent-esinejad, lõpetades meie kõnealuse Sa-Raga ning alustades Anti Pop Consortiumi, El-P, J Dilla, Flying Lotuse ja näiteks Dizzee Rascaliga.

Sa-Ra ja Shafiqi tööd kannavad endas kindlasti teatud hulgal afroameerika nn tulnukrahva spiritualismi, millele me ei pruugi pihta saada, aga teisalt teeb seesama koguduslik tunne, kus nii vanad kui uued muusikaproduktsiooni tehnoloogiad, higised armastuslood ja fookusest väljas paks suitsune biit kokku saavad, sulle üks-null ära. Kuulajat helide eri kiirustel jooksutamisega desorienteerida ja samas hoida teda rihma otsas pole nii kerge ülesanne, kui näida võib, aga Sa-Ra ja Shafiq paistavad selles kui möödaminnes õnnestuvat. Kogu ürituse kohal lehvib kahtlemata ka kuulsa 60–70ndate funk-mässaja Sly Stone’i lammutav space-cowboy vaim ja see annab kindlasti palju tööd ülemaailmsele tontoloogide seltskonnale. Juba ongi tontoloogist kapitalismikirjanik ja kuum muusikakriitik Mark Fisher kirjutanud, et “Sa-Ra vaatab neoliberalismist laastatud linnadest taas kord üles afropsühhedeeliliste tähtede poole”. Ja kui ilusasti nad koos vaatavad. 9 ja 9