“Reality Check”

(XL Recordings)


Ajad on muutunud – kui 50ndatel sündinud ajaloo esimene pubebänd The Teenagers pani mammasid heldima sulni palakesega “Why Do Fools Fall in Love”, siis 50 aastat hiljem sulgeb kõikide daamide kõrvad samanimeline trio Prantsusmaalt, ropusuise hitiga “Homecoming”.


Seksika prantsuse aktsendiga eteldud pihufantaasia, stiilis I fucked my american cunt kõlab cool’ilt sinnamaani, kui asi tõlkida kodukeelde ja kujutada Bedwettersit oigamas vene vittudest.


Kardan, et ei läheks läbi. Aga siiski-siiski, midagi neilgi ju on: kui sa oled alles väike tiiner jou on sul püksis vaid miniviiner... või olen reidipede ma, meeldib tšikke lantida. Sinnakanti ju? Aga tagasi Prantsusmaale. Peale seksi ja püstloodis, heleda kitšimaigulise rõõmu bändil suurt pakkuda ei ole, samas on nad lustides ka kõige tugevamad. Tõsisemad ja hingelt hingele palad jäävad toppama ja võivad isegi ärritada, umbes nagu tiinerite lõputu, ilmaasjata hirnumine. Lood kõlavad, nagu arvata võib – kohustusliku indie-puudutusega sündipop, umbes nagu lihaks saanud Daft Punk, kellele on lõpuks ehtsad kitarrid kaela riputatud.


Kui Niki meil siin õpetab koolides väikelapsi end mukkima, siis äkki see plaat oleks abiks mõnele edumeelsele seksiõpetajale... või siis vähemalt klassi pahale poisile, kelle alakeha on ülakehast ette jõudnud.
6