The Young Gods “Knock on Wood”

Üks Euroopa olulisemaid industriaalipunte seob akustilises kavas vana uuega, bluusi folgiga, võõrast omaga ja elektroonilist minimalismi sünge kunstiga.

The Young Gods

“Knock on Wood”

(Play It Again Sam)

Industriaalihõngu sellelt plaadilt siiski palju ei leia; pigem kõlab “Knock on Wood” nagu hillitsetud The Doors. Suurepärane, kõrvu paitav kõlapilt lisab nii bändi enda tipphetkedele (“Our House”, “She Rains”, “Skinflowers”, “I’m the Drug” jne) kui teiste töötlustele (Richie Havensi “Freedom” ning kontsertvideoid sisaldaval boonus-DVD-l leiduvad Jimi Hendrixi “If Six Was Nine” ja Radioheadi “Everything in its Right Place”) omapärast maitset; ainuke altminek on algupärandiga võrreldes õlgu kehitama panev versioon legendaarse Suicide’i “Ghost Riderist”.

Franz Triechleri sügav ja murelik vokaal ning külalise Vincent Hänni andekas kitarrimäng harmoneeruvad omavahel ja ka ülejäänud bändiga täiuslikult; vahel kergitab nende tormiline hingestatus muidu melanhoolse, isegi sombuse muusika maast kõrgele lahti. Usun, et siit leiab huvitava elamuse nii Eriti Kurva Muusika Ansambli austaja (prantsuskeelne, albumit poolitav “Charlotte” kõlab hämmastavalt sarnaselt mõne nende looga) kui The Young Godsi elektroonilise poole sõber – mitte, et üks peaks teist välistama.

7