Plaat on tulvil huvitavaid kõlasid, sumedaid atmosfääre, tihedaid emotsioone. Ja samas on see ikkagi just nagu pooleli. Võib-olla teadlikult? Vaid lõpulugu “In Estonia” mahub tavaettekujutuse alla (avangardsest) poplaulust, mujal on rohkem spontaansust ja lõpetamatust, mõlemad kitarristid liiguvad oma erinevaid radu pidi ja bass püüab hooti end kõuekõminana kehtestada. Näitlejataustaga kunagine post-punk-popstaar Toyah Willcox näib kohati tekstiga samuti improviseerivat kui Robert Jürjendal kitarri ja elektroonikaga. 

Muidugi, see plaat on salvestatud kolme päevaga. Kui anda neile kuu, mis siis välja tuleks? Samas, ka juhuslikkuses on võlu, ja mitte väike… 8