Nii et kui poleks raamatut Olümpiamängude ajalugu, 1896 - 1916, siis vajuks ilmselt igaveseks ajaks unustusehõlma niisugune mõnus lugu nagu jutustab Maroussi noormees Spyros Louis: "Kihutasin edasi nagu pöörane, sest nägin kaugemal eespool ühte võõrastest. Inimesed, kes nüüd tänavaid tihedalt ääristasid, hüüdsid mulle: "Edasi Louis! Juurde! Louis, ära anna alla! Juurde, juurde!" See ergutas mind võimsalt. Jooksin edasi ja mu kannad käisid arvatavasti kuklani, sest üks vahtmeister, kes mulle hüüdis: "Pea vastu, Louis! Sul on nüüd veel vaid võõrad ees!", pidi kiires traavis natuke maad minu kõrval ratsutama. Leucases andis keegi mulle apelsinijooki, see kulus punase veini peale ära."

Olgu öeldud, et Louis võitis selle jooksu ning tuli seega kaasaegsete olümpiamängude esimeseks olümpiavõitjaks maratonijooksus!

Raamatus on mõnusaks kompotiks kokku seotud faktid, statistika ja värvikad juhtumised mängudelt. Piltidest ma parem ei räägigi! Sellesama Spyros Louis'i ning kümme aastat hiljem maratonivõitjaks tulnud kanadalase William Sherringi suur foto 1906. aasta vaheolümpia sektsiooni alguses on juba üksi väärt, et see raamat huviga läbi lehitseda. Kes vähegi süveneda viitsib, leiab kindlasti endale meelepärast lugemist. Minu jaoks on seda näiteks tõsiasi, et 1906. aastal mängis olümpial neli jalgpallimeeskonda - Taani, Smürna, Thessaloniki ja Kreeka!