Tiit Lääne on kahe aastakümnega – sest just nii kaua võttis aega selle raamatu kaante vahele jõudmine – pannud kirja Eesti esimese vabariigi jalgpalliloo. Kuigi raamatu pealkiri viitab “Eesti kuldväravavahile Evald Tipnerile”, on see raamat tegelikult midagi palju rohkemat. Aastast 1922 kuni 1947 aastani kulgev lugu ei räägi ainult sellest, mitu palli Tipner väravast välja tõi või joonelt ära tõrjus. Rikkalike piltidega illustreeritult jutustab see maavõistlustest, mis Eesti jalgpallimeeskond pidanud, meie koondise mängijaist, klubide arengust. Eriti põnevad on sissevaated omaaegsesse jalgpallipressi. Jalgpallifännile on see tegelikult suisa kurb raamat, sest paneb küsima: kui meie jalgpallil oli selline minevik, siis milline võiks olla tänapäev, kui ainult asjad oleks teisiti läinud.

Tipner on selle loo selgrooks, aga meie jalgpalli ajalugu on roided selle küljes. Needsamad roided, millele praegu liha peale kasvatakse.