Times New Viking “Born Again Revisited”
Tuleks kohe öelda, et ma ei mõista TNV fenomeni, kuigi ma uurisin, proovisin ja soovisin südamest seda nädalaid seedida ja kuidagi sisse elada. Inspireerituna mitmetest 70ndate alternatiivsetest muusikavooludest ja ka vanast klassikast, nagu the Beatles, on TNV tulemuseks siinkohal elektrooniline pop-punk, kuigi mitme allika kohaselt on tegemist hoopis indie-rokkaritega. Tehislik pop on pungilt ja tahtlikult lindistatud plekkpurgi akustikasse (kasutades eelkõige VHSi). Kahin, sisin ja mürin ei lase aga ei hüüdvatel sõnadel ega instrumentidel oma harmooniaga läbi murda. Müra on ju iseenesest tore, aga siin plaadil moodustab see kokku vaid ohjeldamatu kitarrikratsimise, mille tulemusena erineb iga järgmine laul eelmisest vaid tempo osas. Mõnes mõttes loodan ma, et selle bändi puhul on tegemist pikaajalise ja sügavalt elulise performance’iga – eesmärgiks iga järgmise plaadiga eemaldada veel mõni kultuurkiht lindistusprotsessis, liikudes minevikust tuleviku suunas. Nii oleks neil vanaduspõlveks digitaalne helikvaliteet käes. Pop-punk häälest ära kitarridel ja lühikesed ühiskonnakriitilised lookesed, milles vahelduvad enamasti kaks meloodiakäiku, ei suuda oma müra all piisavalt ära teha, et seda pikka karjääri huviga ootama jäädaks. Minu poolest võivad nad sinna keldrisse või plekkpurki ka rahulikult edasi jääda. 4