“Püha Tõnu kiusamine”: Seest tühjaks jooksnud eesti eliit pidutseb Veiko Õunpuu võidukas filmis. Kaadrisse on püütud ­Tiina Tauraite ja Marika ­Barabanštšikova tegelaskujud. (kaader filmist) ---

1. “Püha Tõnu kiusamine/The Temptation of St Tony”
R: Veiko Õunpuu
Eesti-Soome-Rootsi 2009

Jaan Ruus Areenis: “Õunpuu filmi ennast võiks iseloomustada kui teost, mis on raskepärane, piinlikkust tekitav, kujundite poolest meeletu ja segane, tundeline ... tempolt ebaühtlane, seal puudub püüe loogilise selguse poole, ta on väga iseteadev ja seetõttu üleolev tõestuse suhtes. See on ... pühendatutele. Meie ühiskonnas hõljuvad meeleolud, seest tühjaks jooksnud ja end kaalutuse seisundisse viinud ühiskonna on Õunpuu kodanikuaususega ära fikseerinud. Sõjaväemarss lõpuepisoodis surnud koeraga paneb kartma uusfašismi.”

2. “Antikristus/Antichrist”
R: Lars von Trier
Taani-Saksa-Prantsuse-Rootsi-Itaalia-Poola 2009

Margit Tõnson Areenis: “Antikristus” joonistab 21. sajandi keskkonnas rasvaselt üle keskaegseid tõekspidamisi. Kõhklematuks inkvisiitoriks on mees (kord, ratsionaalsus, tõde, jumal), kes armastuse ja teraapiaga oma valus ja leinas piinlevat ja “kurjast vaimust vaevatud” naist ehk nõida aidata tahab. Kui filmi esimene pool on pigem lingvistiline piina-porno vürtsitatuna alateadvuses ekslemiste ja hüpnoosi visualisatsioonidega, siis teine pool, kus naine (kaos, loodus, illusioon, saatan) oma nõuab, on juba füüsilisem ja samas ka pingutatum.”

3. “Vääritud tõprad/Inglourious Basterds”
R: Quentin Tarantino
USA 2009

Margit Tõnson Areenis: “Kõige lihtsam on “Tõpraid” tituleerida maniakaalse filmifriigi ülistuseks surematule kinokunstile. Selleks annavad põhjust dramaatilised suremised projektsiooniruumis ja edasi elamine igavesti noorena kinoekraanil; kättemaksu ihuv kaunitar Shosanna (Mélanie Laurent), kelle “pääsemine” Juudiküti käest filmi algusminutitel on kahe ja poole tunni pikkuse meelelahutuse garantiiks; “Operatsioon Kino”, milles olulist rolli mängivad Inglise filmikriitik ja Saksa filmidiiva, kusjuures esimene on selgeks häbiks James Bondi kodumaale, sest reedab end viskit tellides vale žestiga.”

4. “Valge pael / Das weisse Band”
R: Michael Haneke
Saksa-Austria-Prantsuse-Itaalia 2009

Jaan Ruus TV-Ekspressis: “Ligi kahe ja poole tunnises mustvalges filmis hargneb lahti üksikasjalik põimik saksa külaühiskonna rangest reglementeeritusest, silmakirjalikkusest ja ratsionaliseeritud julmustest, mille ohvriks langevad ennekõike naised ja lapsed. Otsesed teod jäävad küll kaadri taha ja kuritööde toimepanijad tundmatuks, kuid Haneke oskab hoida pinget ja luua allhoovusi. Võib arvata, et laste omavahelistele julmadele suhetele viidates peab ta silmas seda, mida paarkümmend aastat hiljem sellises keskkonnas üleskasvanud inimesed Saksamaal toime panid. ”

Peatselt Artise kinos.

5. “Prohvet / Un Prophete”
R: Jacques Audiard
Prantsuse-Itaalia 2009

Jaan Ruus TV-Ekspressis: “Cannes’i festivali grand prix’ga pärjatud tõetruult mõjuv dramaatiline vanglajutustus siin maailmas täiesti üksikust kirjaoskamatust araabia päritolu noormehest. Kuueaastase karistuse kestel kasvab ta selles karmis miljöös isiksuseks ja kehtestab end kuritegelikus maailmas. Asjalik stiil kasvatab pingeid ja ei lase filmil muutuda igavaks. Elutruu mäng peaosaliselt. Üks selle aasta paremaid Euroopa filme.”

6. “Avatar”
R: James Cameron
USA 2009

Jaan Ruus TV-Ekspressis: “Cameron on filmi sündmustiku üles ehitanud imemuinasjutu iidsete reeglite järgi. Peategelane on lihtsameelne ja uudistav nagu laps, kuid tema põues tuksub julge süda ja tal on rikkumatu ja usaldav meel. Justkui karjapoisil mingist imemuinasjutust. Filmi lõpp on õnnelik: kolonisatsioon kukub läbi ja Maa-inimesed lähevad häbistatult tagasi oma surevale planeedile. Kui vaataja pole veel unustanud seda õnnetunnet, mis valdas teda lapsepõlves, kui muinasjutus võitis hea kurja, siis on tal seda “Avatari” vaadates võimalus taaskogeda.

7. “Kuu/Moon”
R: Duncan Jones
Briti 2009

Margit Tõnson Areenis: “Filmis on vaid üks näitleja (Sam Rockwell), talle sekundeerib üks robot. Siin on hingesugulust Kubricku “Kosmoseodüsseiaga” ja Tarkovski “Solarisega”. Minimalistlik, aga ­ääretult kaasa­kiskuv, otsast lõpuni põnev ja etteaimamatu meistriteos, mis küsib eksistentsi, näivuse, olemise, ka tehnoloogia ja inimeste suhete kohta. ”

8. “Üles!/Up!”
R: Pete Docter
USA 2009

Jaan Ruus TV-Ekspressis: “Ka jaapanlased teevad oma animed realistlike tegelastega. Kuid “Üles!” on leidlik, nüansirikas ja inimlikult sujuv nagu Hayao Miyazaki filmid. Ja kaks tähtsat tegelast kolmest on veidrad vanamehed – meie noortevallutuslikul ajal suur üllatus. Peaosas pensionär, aastatelt kõvasti üle Eesti keskmise mehe eluea, nii toimekas, et kindlasti tuleks talt pension ära võtta.”

9.-10 “Piinakamber / The Hurt Locker”
R: Kathryn Bigelow
USA 2008

Alar Niineväli TV-Ekspressis: “On mitut tüüpi sõjafilme. Need, mis üritavad ülistada kangelastegusid ja pakkuda märulit, jäävad tavaliselt sisututeks või lõpetavad verevalamise imetlemisega. Kriitilised ja sügavamat draamat pakkuvad, nagu Oliver Stone’i “Paltoon” (1986), Stanley Kubricku “Full Metal Jacket” (1987) ja Brian de Palma “Casualties of War” (1989) väldivad haaravat vaatemängu. Kathryn Bigelow tõestab, et neid poolusi on võimalik ühendada kompromisse tegemata.”

9.-10. “9. rajoon / District 9”
R: Neill Blomkamp
USA-Uus-Meremaa 2009

Alar Niineväli: “9. rajoon” viib tegevuse alternatiivreaalsusesse, 1982. aastal saabusid Maale tulnukad ja parkisid oma hiigellaeva Lõuna-Aafrikasse Johannesburgi kohale. Mingil põhjusel polnud tulnukad võimelised Maalt lahkuma ning nad paigutatakse elama Johannesburgi külje all asuvasse võika välimusega getosse, kus majade kohta kuur öelda oleks ilustav liialdus. Kolmkümmend aastat hiljem on tulnukad endiselt seal. Integreerumist pole ollagi.”

11. “Fantastiline härra Reinuvader”
R: Wes Anderson
USA 2009

Andris Feldmanis ei ole veel öelnud: “Roald Dahli lasteraamatul põhinevas filmis “Fantastiline härra Reinuvader” on režissöör Wes Andersonile nii omane veiderdamine leidnud ideaalse väljundi. Tema esimene katsetus animatsiooni alal on täiuslikkuseni terviklik ja pritsib iga kalestunud küüniku hinge natuke helget naiivsust.”

12. “The Cove – mere verine saladus”
R: Louie Psihoyos
USA 2008

Alar Niineväli TV-Ekspressis: “Selgub, et ärijõud, kes tegutsevad ilmselgelt Jaapani kõige kõrgemate ametivõimude toetusel, pakendavad mürgise delfiiniliha ja müüvad seda vaalaliha pähe. Inimlikul julmusel ja ahnusel ei ole mingeid piire. Ma ilmselt ei eksi, kui väidan, et “The Cove” on teos, mis viib tänavu koju parima dokfilmi Oscari.”

13.–14. “Precious”
R: Lee Daniels
USA 2009

Margit Tõnson ei ole veel öelnud: “Precious on 16aastane, raskelt ülekaaluline, teist korda rase kirjaoskamatu Harlemi tüdruk, kes põgeneb trööstitust reaalsusest, mille sisuks on armukadeda ja vägivaldse ema orjamine, fantaasiatesse, kus elu on lill, keegi ei tee kellelegi liiga ja kõigi pilgud on temale pööratud. Sotsiaaltöötajal ei jätku oskusi lisaks veel intsesti, Downi sündroomi ja teisi komponente sisaldava probleemipuntra harutamiseks ning Preciousi saatus on tema enda kätes. Film, mis mõjub vaigistavalt sarihädaldajatele ja vingujatele.”

13.–14. “Lourdes”
R: Jessica Hausner
Austria-Prantsuse-Saksa 2009

Donald Tomberg Sirbis: “Eestis kipub usuküsimusest saama hüsteeriline trenditeema, valdkond, kuhu kõik on kutsutud ennast välja elama varavalgest hilisõhtuni. Režissöör Jessica Hausneri “Lourdes” on sellisel foonil meeldiv vaheldus – ei mingit hüsteeriat. On hoopis usu ja inimese sügav, delikaatne, vaikne, detaili- ja nüansirikas vaatlus, film, milles ütlematajätmine on tihti kõnekam kui ütlemine.”

15.–16. “Hele täht / Bright Star”
R: Jane Campion
Briti-Austraalia-Prantsuse 2009

Margit Tõnson ei ole veel öelnud: “Emo-kostüümidraama ajastust, mil kombetäitmine oli primaarne, mil ihulisele armastusele eelistati luuleridadesse kängitsetud ja taskurätinurka tikitud igatsust. Varalahkunud John Keatsi ja tema emantsipeerunud naabritüdruku Fanny Brawne’i võimatu armuloo tipuks jäävad mõned varastatud hetked Inglise aedade varjulistes soppides nartsisside ja hüatsintide vahel. Kui mitte enamat, siis kostüümi-Oscar peaks selle filmi tiimile kindlasti tulema.”

15.–16. “Pohmakas/Hangover”
R: Todd Phillips
USA 2009

Alar Niineväli TV-Ekspressis: “Pohmakas” on ropp ja häbitu ning pakub kohati nii veidrat huumorit, et silmanurka tuleb lausa heldimuspisar. Eks räägi teose oodatavast menust üht-teist ka see, et “Pohmakas 2” (2011) ilmus stuudio tööplaani juba enne, kui esimene film oli esilinastunud.”

17. “Disko ja tuumasõda/Disco and Atomic War”
R: Kiur Aarma ja Jaak Kilmi
Eesti-Soome 2009

Andris Feldmanis Areenis: “Film punub mõnuga üledramatiseeritud ja mahlakat narratiivi Soome televisiooni mõjudest nõukogude inimesele Tallinnas ja selle lähiümbruses, kasutades segamini põhjalikku arhiivi- ja faktimaterjali, ekspertide intervjuusid, linnalegende, ilukirjanduslike lisanditega taaslavastatud isiklikke mälestusi ning katkeid mängufilmidest ja -seriaalidest.”

18. (500) päeva armastust/(500) Days of Summer”
R: Marc Webb
USA 2009

Tiina Jõgeda Areenis: “Film räägib nähtusest, mis on juba mõnda aega olnud psühholoogia tulipunktis – kiindumus­traumad (vt näiteks psühhoanalüütik John Bowlby “Attachment Theory”). Kui kokku saavad kaks inimest, kellel on erinev lapsepõlvesuhete ajalugu, ühel on olnud mõistvad ja hoolivad vanemad, teine on aga väiksest peale tunda saanud emotsionaalset jahedust, ongi häda käes. ”

19.–20. “Doktor Parnassuse imagi­naarium / The Imaginarium of Doctor Parnassus”
R: Terry Gilliam
USA 2009

Alar Niineväli TV-Ekspressis: “Kui sa oled Monty Pythoni austaja, siis loomulikult on muhe näha seelikuid ja sukki kandvaid meespolitseinikke kooris laulmas ja tantsu vihtumas, kuid loo toimimist ei mõjuta need naljad ei ühes ega teises suunas.”

19.–20. “Mary ja Max / Mary and Max”
R: Adam Elliot
Australia 2009

Tristan Priimägi: “Mary ja Max” on täispikk plastiliinist (claymated) animatsioon, mis ignoreerib kõiki žanri poolt peale surutud häid tavasid ja avab vaataja pihta musta huumori turmtule, milles jäävad ellu vaid need, kes ei karda lahedaid labasusi ja täielikku aukartuse puudumist hea maitse vastu.”


21. „Mis iganes/Whatever Works”
R: Woody Allen
USA 2009

22.- 27 "Altiplano"
R: Peter Brosens, Jessica Hope Woodworth
Belgia-Saksa-Hollandi 2009

22.- 27 "Vincere"
R: Marco Bellocchio
Itaalia-Prantsuse 2009

22.- 27 "Võimu piirid/The Limits of Control"
R: Jim Jarmusch
USA-Hispaania-Jaapani 2009

22.- 27 "(Pealkirjata)/(Untitled)"
R: Jonathan Parker
USA 2009

22.- 27 "Haridus/An Education"
R: Lone Scherfig
Briti 2009

22.- 27 "Samson&Delilah"
R: Warwick Thornton
Austraalia 2009

28.-30. "Bassidji"
R: Mehran Tamadon
Iraani-Prantsuse 2009

28.-30. "Tõsine mees/A Serious man"
R: Joel ja Ethan Coen
USA-Prantsuse-Briti 2009

28.-30 "Jeruusalem/Jerusalema"
R: Ralph Ziman
Lõuna-Aafrika 2008


Kolm ­küsimust Veiko Õunpuule:
Veiko Õunpuu (Andres Keil)
---

Kas see tunnustus ka natuke üllatas, ikkagi “Avatari” aasta

Suurepärane uudis! Olen äärmiselt üllatunud ja õnnelik.

Mis “Tõnust” edasi saab?

Tõnu saatus on Allahi kätes, profid tegutsevad ja lootust on, et film vallutab veel terve maailma.

Kas õngitsed juba oma järgmise filmi jaoks ideid? Kus kõige paremini näkkab?

Alustasin uue stsenaariumiga. Filmi nimi on “Free Range Fred” ja sellest tuleb vist mingikujuline road-movie.