Eesti ajakirjanduses ei ole Eikost peale hiljuti disainiajakirjas Diivan ilmunud väikse loo suurt midagi kirjutatud. Paljud on kindlasti näinud ajakirjas Anne & Stiil ilmunud värvikirevaid portreid tuntud eesti inimestest. Või teavad kollektiivi Väljasõit Rohelisse vinüülplaati “Külastus”, mille Eiko kujundas. Või on ehk näinud tema töid 2012. aastal Von Krahlis üleval olnud näitusel “Teine lõige”. Eiko tööd valmivad peamiselt Photoshopis, osaliselt lõikab ta paberit käsitsi ja seejärel pildistab. Tema tööd meenutavad paberit, on aga paberlõike digitaalsed imitatsioonid. Mägimaastik lookleva jõega, kus ajavad oma asju pisikesed loomad. Inimaju, mille soppides sagivad tolmuimejatega tegelased, luues korda tähtede ja numbrite virvarris. 18. sajandist pärit tapeedi moodne remake. New Yorgi vaade, tipus troonimas Vabadussammas. Naise keha. Olgu Ojala illustratsioonide süžee milline tahes – tema käekiri on selgelt äratuntav. Napp. Täpne. Nutikas.