Linn

Mulle meeldib linnas elada. Maal on tore külas käia, aga ma tahan, et bussipeatus oleks igaks juhuks läheduses. Et kui tahtmine tekib, saaks kohe tagasi linna. Autot mul ei ole ja kui ma satun säärasesse paika, kuhu ühistransport ei käi, siis ma lähen natuke närvi. Äkki see inimene, kes mu oma autoga kohale tõi, ei tahagi enam linna tagasi sõita? Mis ma siis teen?

Siiamaani on küll alati hästi läinud, iga kord on tagasi toodud.

Pikutamine

Üks väga tore ajaviide. Kui vähegi võimalik, harrastan ma seda ikka ja jälle. Pikutamise ajal saab lugeda, mõelda, telekat vaadata, raadiot kuulata, magada… Vanad roomlased ka sõid pikutades, aga see ilus komme on kahjuks aegade pöörises kaotsi läinud. Oleks ju nii tore vahel mõnes kõrtsis sirakile visata ja unistavalt lakke vaadates sõpradega lobiseda.

Püha Brendan

See on üks keldi pühak, sattusin just lugema tema legendaarsest merereisist. Nimelt sõitis püha Brendan valaskala seljas üle Atlandi ja kohtus jäämäel Juudas Iskariotiga. Juudale oli antud põrgust üks vaba päev – vastutasuks üheainsa heateo eest, mis ta elus korda oli saatnud. Esmapilgul tundub see karm – üksainus puhkepäev ja sa pead selle veetma jäämäe otsas. Aga teisest küljest, kui mõtlema hakata, siis on põrgus ju palav, nii et vahest Juudas ei kippunudki kusagile Egiptuse kuurorti, vaid oli just rõõmus, et sai jäämäele. Justkui väike suusapuhkus, selline asi on ju tänapäeval moes.

Mina ise suusatasin viimati Nõukogude okupatsiooni ajal, vabas Eestis pole ma seda teinud.

Sookured

Sookurgedega pole mul tegelikult mitte mingit pistmist, ma pole neid oma ihusilmaga näinudki, aga mulle tundus, et oleks ilus lõpetada kuidagi romantiliselt. Elu on vaesel linnul küll raske, sest soos on ju hirmus palju sääski. Mina ei tea, kuidas need kured seal vastu peavad, ei kratsi ennast ega midagi.