Toidublogi: Iir Hermeliin
Tallinna Linnateatri kunstnik Iir Hermeliin on ette valmistamas looduslikku lava – märksõnaks teisaldatavad puuriidad, mis teatriteo lõpuks leiavad oma koha saunaahjus või pliidi all.
Riia Ooperi juhi Andrejs Zagarsi lavastatud “Carmen” Riia ooperis oli minu selle kevad-talve tõeline teatrielamus ja üllatus. Olin lummatud lavastuse atmosfäärist ja emotsioonist. Lavastaja tõi tegevuse viiekümnendate revolutsioonilisse Kuubasse, Havanna sigaritehase hoovi. Troopiline kuumus, värvikirevus, salsa-kultuur segatuna Bizet’ muusikaga oli ootamatu ja leidlik võte.
Inglise trio Tiger Lillies kirjeldab ise oma muusikat sõnadega “brechtlik punk-kabaree”. See on teatraalselt groteskne meeleolude segu Tom Waitsist, Tim Burtonist, Charlie Chaplinist, mustlastsirkusest ja erutavast hämarusest. Plaati “Cabaret” kuulates kangastub Wiiralti mitmekihiline “Absindijoojad” või salapärane “Kabaree”.
Õhus kohtusid ja segunesid Peeter Jalaka unistus põhust hiigelteatrimajast ja Ene-Liis Semperi idee suurest mustast kuubist mäe otsas. Minu hämmastuseks see realiseerus, hoolimata närustest aegadest. Skoone bastionil avati Põhuteatri kujul oma ajutisuses väga eriline, hõrk ja loominguline keskkond. Siin on merevaatega mänguväljakud, raamatukogu, kohvik, galerii ja muidugi black box ägeda programmiga.
Ebaeestilikult kultuurne teenindus ja loominguline köök on asunud toimetama klubilises kohvikus F-Hoone, Kalamaja servas Telliskivi loomelinnakus. Selle päikesepaisteline ja suurlinlik õhkkond on parim alustus laupäevale. Eriti tore on seal siis, kui toimub Kirbuturg.
Täiskasvanuna õppimine on äge. Kuulutasin nääriööl endamisi selle aasta Õppimise Aastaks. Alustasin jaanuaris vastikult keerulise arvutiprogrammi omandamist ja hispaania keele kursust. Ligi pool aastat regulaarset intensiivset õppimist on lisaks maailmapildi avardamisele olnud unest raputav kogemus.
