16. Tallinna Pimedate Ööde festival avatakse täna, 15. novembril ja kestab 28. novembrini.

Vox Clamantis – “Filia Sion”

On yhtaegu võimas ja meeldiv yllatus, et meil Eestis on kollektiiv, kes on omas valdkonnas maailma parim. Jaan-Eik Tulve juhitud Vox Clamantis on ECMi alt välja andnud CD, mis on viimastel kuudel olnud mu plaadimängija sagedaim kylaline. Isegi säärased India meistrid nagu Ustad Sultan Khan, Nikhil Baneerje, Kumar Gandharva ja Ali Akbar Khan on veidikeseks kõrvale jäänud ning kuulavad koos, kuidas Vox Clamantis sulatab keskaegse Lääne kultuuri laulutraditsiooni kokku universaalse ja aegu yletava janu, igatsuse ja armastusega.

Tawadros II

Uus Aleksandria paavst ja Aafrika patriarh, koptikristlaste pea Anba Tawadros tundub olevat sympaatne mees, juba tema silmavaates on midagi lummavat ning esimesed intervjuud lubavad maailma usuväljadele põnevat tegijat. Vinge oli ka valikuliturgia kulminatsioon, kus kinniseotud silmadega poiss altarile asetatud karikast uue paavsti nime välja tõmbas. Eks muidugi, lõppude lõpuks on ju kõik Jumala tahe, aga sympaatne ja argipoliitika olmelisi kombitsaid kenasti pehmendada suutev komme ikkagist.

Iraan

Viimase aasta jooksul nähtud tuhatkonnast filmist on millegipärast taas eredaimate pärlitena meeles neli tänavust Iraani filmi. Ma ei saa aru, mismoodi selle riigi pojad ja tytred niimoodi ära teha oskavad? Säärase laetuse ja intensiivsusega, samas näiliselt lihtsa olemisega filmid. Vaatamata syngele poliitilisele looritatusele on mul tugev usk Iraani helgesse tulevikku.

Vendlus

Armastus tundub vahel kuidagi nii läilaks nämmutatud sõnana. Aga kui suudaks alustuseks olla kui vennad, sõltumata soost, rassist, ideoloogilisest, religioossest või ühiskondlikust kuuluvusest? Kui suudaks olla nagu vennad?