Maike Lond Foto: Eero Vabamägi

MIMprojecti ja Kanuti Gildi SAALi koostöös sündinud loominguline platvorm e⁻lektron on üks neist kooslustest, kellele Eesti kultuuriministeerium eraldas Sakala 3 konkursi lõppedes rahalise toetuse. Sel nädalal, 3. kuni 5. aprillini toimub veebikeskkonnas http://elektron.live/ kahesuunalise striimina (veebikaamera kaudu näeb publik esitajat, esitaja näeb publikut ja kui vaatajad soovivad, võivad näha ka teineteist) esimene Kõheda vastasmõju festival. Festivaliga avab e⁻lektron oma esimese tegutsemishooaja.

Festivalil esinevad Mette Edvardsen, Elina Masing, Iggy Malmborg, Henri Hütt, Veiko Tubin, Hiroaki Umeda, Microbiome Orchestra ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel EMA.

Laupäeval, 4. aprillil peetakse festivali kaugpidu 404 Event Not Found, kus esinevad Kiwa, Compound Minerals, Court Rat, Hendrik Kaljujärv, MIMproject live ja Vul Vulpes.

Toimub ka rahvusvaheline seminar „Where Have All The Magic Gone“, kus kunstnikud, kuraatorid ja teised loominguga tegelevad inimesed arutavad, mis juhtus teatriga, kuhu ta kadus, mis saab edasi ning milliseid võimalusi praegune olukord pakub.

Kõheda vastasmõju festivali puhul on toidublogis Maike Lond Malmborg (39), e⁻lektroni eestvedaja.

Kõhedad vormid

on etenduskunstnik Mette Edvardseni minimalistlikud, kõigest üleliigsest puhastatud etendused, kus on vaid tühikud, tähed ja sõnad ning Mette hääl, mis kannab sind turvalisse üksiolemisse.

Kõhedad taimed,

mis teevad häält delikaatsete Mikrobiom Orchestra muusikute valvsa kontrolli all. Lihtsad ja tundlikud helimassiivid, nagu eosed, teevad su kuulmiskanalitesse pehme pesa.

Kõhedad situatsioonid,

mis Iggy Malmborgi etenduses „Physics & Phantasma“ kasvavad esitaja peast välja ning muutuvad suursugusteks koletisteks sinu peas. Nende vastu puudub vaktsiin, nende sümptomid on ravimatud.

Kõhedad kodud,

mis mahuvad webcam’i pildiraami, väikeste kohkunud pilkudega näod õlg õla kõrval sisse piilumas väikesest aknast. Nagu lapsed kleepuva putuka ümber, kogunevad uudishimulikud täiskasvanud elektron.live lehele ennastunustavalt kogema midagi, mida enam ei ole – teatrit.

Kõhedad koodid,

mis väänavad publiku numbriteks, pakivad kokku ja lahti, saadavad teisele poole maakera, kaotavad riided, näo ja identiteedi, ja siis, World Wide Webi pikslikuuri läbinuna, laotavad nad Universumile vaatamiseks ekraanile.