Toidublogi: Riina Varol

Riina Varol on fotograaf, kes tegeleb nii portree-, moe- kui reklaamifotograafiaga. Märtsi lõpus avas Varol oma kolmanda isikunäituse “Karvane kaemus”, mille teemaks on juuksed. “Lisaks esteetilisusele huvitavad juuksed mind ka sümbolistlikust, antropoloogilisest, geenitehnoloogilisest ja kommunikatiivsest lähtepunktist – juuksed on ju kui intuitiivsed antennid,” kirjeldab Varol. Näitus “Karvane kaemus” jääb Tallinna vanalinnas asuvas OKAPI galeriis avatuks 18. aprillini 2015.

Roheline

Vajadus rohelise, võrsuva, elava, hapnikku tootva järele on jõudnud haripunkti. Tahan seda näha, süüa, hingata, selle peal pikutada ja selle all mõnuleda. Et hall ligi ei hiiliks, olen kasvatanud enda ümber džungli, kus mõni taim hakkab juba laele lähenema. Linnud laulavad Youtube’ist kaheksa tundi päevas, üleskeeratav ahv naeratab põõsast vastu. Aeg on kummid täis pumbata.

Ilu

Vaatlen, kuidas inimesed ilu vahetus läheduses kuidagi teistmoodi käituma hakkavad. Jagunetakse kaheks – distantseerudes/vastandudes või vallandub mingi seletamatu energia, mille tulemusel tunneb inimene end parema, andekama ja täiuslikumana. Tänan inspiratsiooni eest NO99 etendust “Tüdruk, kes otsis oma vendi”. Kumu näitus “Surm ja ilu” pakub samuti hulgaliselt mõtteainet, ühtlasi on seal esindatud ka eesti fotokunsti koorekiht.

Kõrvadele

Kõrvadele on nii palju head – helid, muusika, sõnad, klapid, tropid. Eriti värskendav on olnud kuulda helisid, mis üleüldist vadinat peas rahulikumale lainele koondavad. Näiteks Imandra Lake’i heliplaat “Avane” teeb seda nii mõnusalt. Suure põnevusega ootan Rainer Jancise uue plaadi ilmumist.

Keha

Targemate õpetuste järgi on keha hinge tempel. Kehal on vaja, et me teaks, mida tal vaja on (ja mida pole), sest meil on keha vaja kaua ja tervena. Selleks on hea õppida mõni praktiline tehnika, mis need kaks – keha ja vaimu üksteisele lähemale tooks. Hakkasin vahelduseks õppima Qigongi, mis tegeleb nii hingamise, visualiseerimise kui liigutamisega. See on omamoodi enda sees reisimine, energia juhtimine ja oma maailma loomine, kui kujutlusvõime väesse usku on.

Huumor

Ma pole ammu nii palju järjest naernud kui Linnateatri etendusel “Kes kardab Virginia Woolfi”, kuigi see polnud komöödia. Palun veel huumorit, positiivseid mõtteid, tegusid, nägusid, elamusi.