Hea Eesti elu

Ega muidu aru ei saa, kui ära ei käi. Õnnestus natuke aega Filipiinidel veeta. Mõni päev enne sinnalendu oli toimunud üle saja hukkunuga maavärin. Mõni aeg pärast lahkumist käis üle taifuun, kus hukkunuid tuhandetes. Peab ütlema, et eluteel on ikka õnne olnud, ja tuleb osata selliseid asju märgata. Mitte suviste Eestimaa sääskede vms pärast vinguda.

Ema

Vanaisa on õpetanud mulle mitut elutarkust, aga peamine, mida ta kinnitas – ema on väga tähtis. Ma ei suuda iial maksta memme vaeva, aga ma vähemalt üritan. Ma ei saa eales heastada südamevalu, mis nt puberteediajal valmistasin, aga mul on võimalus anda endast parim ja ma kasutan seda võimalust. Parem hilja kui mitte kunagi – ema, ma armastan sind!

Suitsuraha

Annan oma poistele juba mitmendat kuud suitsuraha. Noorem on kaheksane, vanem üksteist. Ei, ma ei anna neile raha, et nad suitsu ostaksid, vaid sellepäras t, et ma ise juba mõnda aega ei tõmba ning soovin anda edasi mõtte, et tänu sellele jääb omajagu raha alles. Tervisest rääkimata. Kui suitsuga vahele jäävad, keeran n-ö suitsurahakraanid kinni. Eks aeg näitab, milleni selline katse viib.

Nüüd

Kohe tuleb pihta hakata. Peab pöörama kallitele inimestele tähelepanu. Tuleb tegeleda endale meeldivate asjadega. Peab andma suuremale osale poliitikuist märku, et nende valed ja vargused ei jää tagajärgedeta. Tarbimist ja saastamist tuleb vähendada. Jne. Jne. Homme on ilmselt hilja. Tänapäeva tulevik on nüüd.

Kinnisidee

Mul on olnud suurem osa ajast tunne, et ma pean oma luulekogu “Mine värsse!” enne lasteluuletuste ja -juttude raamatuid välja andma. Vahepeal oli seis selline, et laste lugemine ilmub enne, aga õnneks seekord idée fixe võitis. Ühelt poolt näitavad kinnisideed su nürimeelsust, teisalt meelekindlust. Nüüd on hing ja mõte vaba, et lastele oma krutskilist kraami ilmutada.